Esimesed sammud õnnetuse korral

Pascal Cassanti nõukogu, Prantsuse Punase Risti riiklik meditsiininõunik

Ärge võtke viga saanud jalgratturi kiivrit ära

Mootorrattaga sõitmine tähendab oma kire elamist, kuid see võtab ka riske.

Isegi täieliku kaitsevarustuse korral on kaherattalise mootoriga õnnetus paraku sageli tõsiste vigastuste sünonüüm. Õnnetuse korral on tunnistajatel võtmeroll õnnetuspiirkonnast teavitamisel, ülemäärase intsidendi ohvrite kaitsmisel ja hädaabiteenistuste hoiatamisel. Kõige elementaarsemad sammud liiklusõnnetuses kannatanute ellujäämise tagamiseks päästavad aga siiski paljusid inimesi. Vaid 49% prantslastest ütleb, et on saanud esmaabikoolituse, kuid sageli on teooria ja praktika vahel lõhe, hirm teha valesti või olukorda hullemaks muuta. Siiski on parem tegutseda, kui lasta surra.

Prantsuse riikliku Punase Risti meditsiininõunik Pascal Cassan annab meile väärtuslikke nõuandeid esmaabi andmiseks liiklusõnnetuse korral.

Kaitse, hoiatus, päästmine

Tundub elementaarne, kuid kõik, kes õnnetuskohale saabuvad ja vigastatuid abistavad, peavad pärast õnnetuspaika võimalusel oma auto ohutuled sisse lülitama ja parkima ohutusse kohta, näiteks hädaseiskamisrajale. Kui olete sõidukist väljunud, peate võtma kaasa hea nähtavuse kollase reguleeriva vesti, et see oleks teistele liiklejatele selgelt nähtav ja ohutult sekkuda.

Lisaks tuleb hoolitseda selle eest, et kõik teised sõidukis viibijad langetaks ja paigutataks ohutult tõkkepuude taha vahekäiku, kui need on olemas.

Märkige ala 150 või isegi 200 meetrit

Lubamatu õnnetuse vältimiseks peavad tunnistajad sündmuskohal märgistama ala mõlemalt poolt 150–200 meetri kauguselt teiste tunnistajate abiga, kes turvaliselt tee äärde paigutatuna saavad kasutada kõiki võimalikke vahendeid, et näha. need: elektrilamp, valge voodipesu, ...

Tunnistajate puudumisel peate signaali ees kasutama kolmnurki.

Tuleohu vältimiseks tuleb jälgida, et keegi õnnetuskoha ümbruses ei suitsetaks.

Esimesed žestid

Pärast nende mõningate ettevaatusabinõude rakendamist ja õnnetuskoha hoolikat märgistamist peaks tunnistaja võimalusel proovima sõiduki mootor välja lülitada, avarii teha ja käsipidurit rakendada. Sellele järgneb seisundi ja olukorra tõsiduse hindamine, et kasutajatugi kõige paremini hoiatada.

Olgu see siis ise (15) või tuletõrjujad (18), peavad vestluskaaslased andma võimalikult palju teavet, et nad saaksid pakkuda sekkumiseks vajalikke tehnilisi ja inimressursse. Kui maanteel või kiirteel juhtub õnnetus, on väga soovitatav helistada hädaabiteenistustele spetsiaalsete hädaabikõnede terminalide kaudu, kui need on läheduses. See annab hädaabiteenistustele automaatselt teada asukoha ja võimaldab kiiremat reageerimist.

Kui õnnetuses osalenud sõiduk põleb, on tulekustutit soovitatav kasutada ainult siis, kui tegemist on tulekahjuga. Kui see nii ei ole, tuleks evakuatsioonikoht võimalikult kiiresti evakueerida. Lisaks, kui kannatanutele otsest ohtu ei ole, ei tohiks tunnistaja püüda neid oma sõidukitest välja tuua.

Liigutage ja puhastage kannatanu

Vigastatud inimese liigutamine võib kahjustada seljaaju ja põhjustada püsivat halvatust või mõnel juhul surma. Siiski on olukordi, kus kannatanu ümberpaigutamine on elulise tähtsusega. Selle vabastamiseks kuluv risk on siis väiksem kui seda tegemata jätmine.

Seetõttu tuleb see otsus langetada juhul, kui kannatanu, päästjad või mõlemad puutuvad kokku ohuga, mida ei ole võimalik ohjeldada, näiteks kannatanu sõidukis tulekahju tekitamine või teadvusetus või sõidutee keskele jäämine.

Vigastatud jalgratturi puhul ärge eemaldage kiivrit, vaid proovige võimalusel visiir avada.

Mida teha teadvuseta õnnetusega, mis tabas tema rooli?

Kui kannatanu kaotab teadvuse ja kukub rooli, peab sündmuskohal viibiv tunnistaja tegutsema, et vabastada ohvri hingamisteed ja vältida lämbumist. Selleks on vaja kannatanu pead kergelt tahapoole kallutada, tuues selle õrnalt tagasi istme taha, ilma külgsuunas liigutamist tegemata.

Pea tagastamisel on vaja hoida pead ja kaela piki keha telge, asetada üks käsi lõua alla ja teine ​​kuklaluule.

Mis saab siis, kui vigastatu on teadvuseta?

Esimene asi, mida teha teadvuseta inimese juurde jõudes ja kontrollida, kas ta veel hingab või mitte. Kui see nii ei ole, tuleks esimesel võimalusel teha südamemassaaž. Kui kannatanu, vastupidi, veel hingab, ei tohi teda selili jätta, sest ta võib keelega lämbuda või oksendada.

Pärast konsulteerimist keskusega 15 või 18 võib tunnistaja võimalusel asetada kannatanu külili, turvalisse küliliasendisse.

Selleks peate haavatu ettevaatlikult küljele pöörama, tema jalg sirutatakse maapinnale, teine ​​on volditud ettepoole. Maa peal olev käsi peaks moodustama täisnurga ja peopesa peaks pöörduma ülespoole. Teine käsi tuleb voldida nii, et käeselg on avatud suuga kõrva poole.

Mis siis, kui ohver enam ei hinga?

Kui kannatanu on teadvuseta, ei räägi, ei reageeri lihtsatele rutiinidele ega liigu rinnus ega maos, tuleb enne abi saabumist kohe teha südamemassaaž. Selleks asetage käed üksteise peale, rindkere keskele, sõrmed üles tõstetud ilma ribidele vajutamata. Väljasirutatud kätega vajutage tugevalt oma käe kannaga, asetades sellesse oma keharaskuse ja tehes nii 120 survet minutis (2 sekundis).

Mis siis, kui ohver veritseb tugevalt?

Verejooksu korral ei tohiks tunnistaja kõhklemata sõrmede või peopesaga veritsevale kohale tugevalt vajutada, sisestades võimaluse korral haava täielikult katva paksuse puhta koe.

Ära žesti?

Igal juhul ei tohiks tunnistaja kiirustada ega seada end tarbetule ohule. Viimane peab ka tagama, et see pargib õnnetusest piisavalt kaugele ja väldib nõuetekohaselt igasugust põhjendamatute õnnetuste ohtu. Enne esmaabimeetmete võtmist peab ohver helistama ka kiirabi.

Need mõned näpunäited ei asenda aga tegelikku ettevalmistust.