Volvo

Sisu AsutajaEmblemAuto ajalugu mudelitesKüsimused ja vastused: Volvo on saavutanud maine autotootjana, kes toodab sõiduautosid ja veoautosid ning ka väga töökindlaid eriseadmeid. Bränd on korduvalt saanud auhindu usaldusväärsete autode turvasüsteemide arendamise eest. Ühel ajal tunnistati selle kaubamärgi auto maailma ohutuimaks. Kuigi kaubamärk on alati eksisteerinud teatud murede eraldi jaotusena, on paljude autojuhtide jaoks tegemist iseseisva ettevõttega, mille mudelid väärivad erilist tähelepanu. Siin on lugu sellest autotootjast, mis on nüüd osa Geely holdingist (sellest autotootjast rääkisime juba veidi varem). Asutaja 1920. aastatel Ameerika Ühendriikides ja Euroopas kasvas peaaegu samaaegselt huvi mehaaniliste tööriistade valmistamise vastu. 23. aastal toimub Rootsi linnas Göteborgis autonäitus. See sündmus andis tõuke iseliikuvate sõidukite populariseerimiseks, tänu millele hakati riiki importima rohkem autosid. Juba 25. aastaks jõudis riiki umbes 14 ja pool tuhat eksemplari erinevate tootjate autosid. Paljude autotootmisettevõtete poliitika oli luua uusi sõidukeid nii kiiresti kui võimalik. Samal ajal tegid paljud kitsaste tähtaegade tõttu järeleandmisi kvaliteedis. Rootsis on tööstusettevõte SKF juba pikka aega tootnud kõige töökindlamaid detaile erinevate mehaaniliste rakenduste jaoks. Nende osade populaarsuse peamiseks põhjuseks on arenduse kohustuslik testimine enne selle koosteliinile jõudmist. Selleks, et pakkuda Euroopa turule mitte ainult mugavaid, vaid eelkõige turvalisi ja vastupidavaid autosid, loodi väike Volvo tütarettevõte. Ametlikult on kaubamärgi loomise kuupäev 14.04.1927, mil ilmus esimene Jakobi mudel. Automark võlgneb oma välimuse kahele Rootsi varuosade tootja juhile. Need on Gustaf Larson ja Assar Gabrielsson. Assar oli uue automargi tegevjuht ja Gustaf CTO. SKFis töötatud aastate jooksul nägi Gabrielsson tehase toodetud toodete eeliseid teiste ettevõtete analoogide ees. See veenis teda iga kord, et Rootsi suudab maailmaturule tuua tõeliselt väärilisi autosid. Sarnast ideed toetas ka tema töötaja - Larson. Pärast seda, kui partnerid veensid ettevõtte juhtkonda uue kaubamärgi loomise otstarbekuses, asus Larson otsima professionaalseid mehaanikuid ning Gabrielsson töötas välja majandusskeemid ja viis läbi arvutused oma idee elluviimiseks. Esimesed kümme autot loodi Gabrielssoni isiklike säästude arvelt. Need autod pandi kokku SKFi tehases, mis omas osa uute autode müügist. Emaettevõte andis tütarettevõttele vabaduse insenerideede kehastamiseks, samuti andis võimaluse individuaalseks arenguks. Tänu sellele oli uuel kaubamärgil võimas stardiplatvorm, mida paljudel tema kaasaegsetel polnud. Ettevõtte edukale arengule aitasid kaasa mitmed tegurid: Emaettevõte eraldas esimesed seadmed Volvo mudelite kokkupanemiseks; Rootsis olid suhteliselt madalad palgad, mis võimaldas ettevõttesse palgata piisaval hulgal töötajaid; See riik tootis oma terast, mis oli populaarne kogu maailmas, mis tähendab, et kvaliteetsed toorained said uuele autotootjale kättesaadavaks väiksema raha eest; Riik vajas oma automarki; Rootsis arendati tööstust, tänu millele oli lihtne leida spetsialiste, kes oleksid võimelised mitte ainult kvaliteetseid sõidukeid kokku panema, vaid ka sellele varuosi valmistama. Embleem Selleks, et uue autotootja mudelid saaksid tunnustatud kõikjal maailmas (ja see oli brändi arendusstrateegia lahutamatu punkt), oli vaja logo, mis kajastaks ettevõtte identiteeti. Brändi nimeks võeti ladinakeelne sõna Volvo. Tema tõlge (I roll) rõhutas suurepäraselt peamist valdkonda, milles emaettevõte silma paistis – kuullaagrite tootmist. Leiba ilmus 1927. aastal. Iseloomulikuks mustriks valisid nad läänerahvaste kultuuris levinud rauasümboli. Seda kujutati ringina, mille kirdeosale osutas nool. Miks selline otsus tehti, pole vaja pikalt seletada, sest Rootsis on arenenud terasetööstus ning selle toodangut eksporditi peaaegu üle maailma. Esialgu otsustati peamise õhuvõtuava keskele paigaldada märk. Ainus probleem, millega disainerid silmitsi seisid, oli võre puudumine, millele embleem kinnitada. Logo tuli kuidagi radiaatori keskele kinnitada. Ja ainus väljapääs oli kasutada täiendavat elementi (seda nimetatakse baariks). See oli diagonaalne riba, mille külge oli kinnitatud märk, ja see ise oli kinnitatud radiaatori servadele. Ehkki tänapäevastel autodel on vaikimisi kaitsev iluvõre, otsustas tootja jätta diagonaalriba juba kuulsa auto logo üheks põhikomponendiks. Auto ajalugu mudelites Niisiis esimene mudel, mis Volvo konveierilt maha tuli, oli auto Jakob ehk OV4. Ettevõtte "esmasündinu" ei olnud nii kvaliteetne, kui oodatud. Fakt on see, et monteerimisprotsessi käigus paigaldasid mehaanikud mootori valesti. Pärast probleemi lahendamist ei võtnud publik autot ikka veel erilise imetlusega vastu. Põhjus on selles, et sellel oli avatud kere ja karmi kliimaga riigi jaoks olid kinnised autod praktilisemad. Sõiduki kapoti alla paigaldati 28-hobujõuline 4-silindriline mootor, mis suutis auto kiirendada kiiruseni 90 km/h. auto eripäraks oli šassii. Tootja otsustas esimestes autodes kasutada spetsiaalset veljekujundust. Igal rattal olid puidust kodarad ja eemaldatav velg. Lisaks montaaži ja konstruktsiooni kvaliteedi puudujääkidele ei suutnud ettevõte autot populaarseks muuta, kuna insenerid pühendasid kvaliteedile liiga palju aega, mis muutis järgmise astme loomise aeglaseks. Siin on ettevõtte peamised verstapostid, mis on jätnud oma mudeli jälje. 1928 – ilmub PV4 Special. Tegemist on eelmise auto pikendatud versiooniga, ainult ostjale pakuti juba kahte kerevalikut: kokkupandav katus või kõva katus. 1928 - 1. tüüpi veoki tootmine algab Jakobsiga samal šassiil. 1929 - oma disainiga mootori esitlus. Selle kuuesilindrilise seadme modifikatsiooni võttis vastu masin PV651 (6 silindrit, 5 istet, 1. seeria). 1930 - olemasolev auto moderniseeritakse: see saab pikliku šassii, tänu millele mahub salongi istuma juba 7 inimest. Need olid Volvo TR671 ja 672. Autosid kasutasid taksojuhid ja kui salong oli täiesti täis, võis juht kasutada haagist reisijate pagasi jaoks. 1932 – auto saab täiendavaid uuendusi. Niisiis on jõuallikas muutunud mahukamaks - 3,3 liitrit, mille tõttu on selle võimsus kasvanud 65 hobujõuni. Käigukastina hakkasid nad 4-käigulise vaste asemel kasutama 3-käigulist käigukasti. 1933 – Ilmub P654 luksusversioon. Auto sai tugevdatud vedrustuse ja parema heliisolatsiooni. Samal aastal tutvustati spetsiaalset autot, mis ei jõudnudki konveierile, sest publik polnud nii revolutsiooniliseks disainiks valmis. Käsitsi ehitatud Venus Bilo mudeli eripära oli see, et sellel olid head aerodünaamilised omadused. Sarnast arengut rakendati ka mõne hilisema põlvkonna mudeli puhul. 1935 – Ettevõte jätkab Ameerika autode nägemuse moderniseerimist. Niisiis, välja tuleb uus 6-kohaline auto Carioca PV36. Alates sellest mudelist hakkasid autod kasutama kaitsevõret. Luksusautode esimene partii koosnes 500 eksemplarist. Samal aastal sai taksojuhi auto veel ühe värskenduse ja mootor muutus võimsamaks - 80 hj. 1936 – Ettevõte nõuab, et kõige esimene asi, mis igas autos peaks olema, on ohutus ning seejärel mugavus ja stiil. See kontseptsioon kajastub kõigis järgnevates mudelites. Ilmub järgmise põlvkonna PV versioon. Alles nüüd on mudelil silt 51. Sellest on saanud juba 5-kohaline luksussedaan, kuid eelkäijast kergem ja samas dünaamilisem. 1937 - Järgmise põlvkonna PV (52) saab mõningaid mugavustunnuseid: päikesesirmid, soojendusega klaas, käetoed ukseraamides ja kokkuklapitavad istme seljatoed. 1938 – PV sari saab uued modifikatsioonid mitme originaalse tehasevärviga (burgundia, sinine ja roheline). Modifikatsioonidel 55 ja 56 on muudetud radiaatorivõre ning täiustatud esioptika. Samal aastal said taksopargid osta kaitstud mudeli PV801 (tootja paigaldas esi- ja tagarea vahele täisklaasist vaheseina). Nüüd mahutas salongi koos juhiga 8 inimest. 1943-1944 ei saa ettevõte Teise maailmasõja tõttu autosid tavapärasel režiimil toota, mistõttu minnakse üle sõjajärgsete autode arendamisele. Projekt oli edukas ja selle tulemuseks oli ideeauto PV444. Selle väljaandmine algab 44. aastal. See väikese võimsusega 40-hobujõulise mootoriga auto oli ainuke (Volvo tootmise ajaloos), millel oli nii väike kütusekulu. See tegur muutis auto tagasihoidliku materiaalse jõukusega autojuhtide seas väga populaarseks. 1951 – pärast PV444 modifikatsioonide edukat väljaandmist otsustas ettevõte välja töötada pereautod. 50. aastate alguses veeres konveierilt maha Volvo Duett. See oli sama eelmine alamkompakt, ainult kere muudeti vastavalt suurperede vajadustele. 1957 – Rootsi bränd hakkab ellu viima maailmaturule sisenemise strateegiat. Ja autotootja otsustab võita publiku tähelepanu uue Amazone'iga, mille ohutust on täiustatud. Eelkõige oli see esimene auto, kuhu paigaldati 3-punkti turvavööd. 1958 – Vaatamata eelmise mudeli müügitulemustele otsustas tootja välja anda uue põlvkonna PV. Ettevõte hakkab end autovõistlustel tuntuks andma. Seega saab Volvo PV444 auhinna Euroopa meistrivõistluste võitmise eest 58. kohal, samal aastal Argentinas Grand Prix võitmise eest ning Euroopa ralli naiste arvestuses 59. kohal. 1959 - ettevõte siseneb USA turule koos 122S-ga. 1961 - esitletakse spordikupee P1800, mis võitis mitu disainiauhinda. 1966 – alustatakse turvalisema auto tootmist – Volvo144. Selles kasutati kahekontuurilise pidurisüsteemi arendust ning roolisambas kasutati kardaani, et see avarii korral kokku klapiks ega vigastaks juhti. 1966 - ilmub sportliku Amazone võimsam versioon - 123GT. 1967 - Tootmishoonetes alustatakse 145 uksega pikapi ja 142S kaheukselise montaaži. 1968 - ettevõte esitleb uut luksusautot - Volvo 164. Auto kapoti alla oli juba paigaldatud 145-hobujõuline mootor, mis võimaldas autol saavutada maksimaalseks kiiruseks 145 kilomeetrit tunnis. 1971 – Algab uus bestsellerite voor. Paljud mudelid on juba oma olulisuse kaotanud ja nende uuendamine ei olnud enam tasuv. Sel põhjusel annab ettevõte välja uue 164E, mis kasutab sissepritsega kütusesüsteemi. Mootori võimsus ulatus 175 hobujõuni. 1974 – 240 kuue ja kahe 260 versiooni esitlus. Teisel juhul kasutati mootorit, mille töötasid välja kolme ettevõtte - Renault, Peugeot ja Volvo - insenerid. Vaatamata ilmetule välimusele said autod ohutuse osas kõrgeimad hinded. 1976 - ettevõte esitleb oma arendust, mille eesmärk on vähendada kahjulike ainete sisaldust autode heitgaasides õhu-kütuse segu ebakvaliteetse põlemise tõttu. Arendust nimetati Lambda-sondiks (hapnikuanduri tööpõhimõtte kohta saate eraldi lugeda). Hapnikuanduri loomise eest pälvis ettevõte keskkonnaorganisatsiooni auhinna. 1976 - paralleelselt kuulutatakse välja ökonoomne ja sama ohutu Volvo 343. 1977 - ettevõte loob Itaalia disainistuudio Bertone abiga elegantse kupee 262. 1979 - koos juba tuntud mudelite järgmiste modifikatsioonidega ilmub väike 345 hj mootoriga sedaan 70. 1980 – autotootja otsustab muuta sel ajal eksisteerinud mootoreid. Ilmub turboülelaaduriga seade, mis paigaldati sõiduautole. 1982 – alustatakse uudse – Volvo760 – tootmist. Mudeli omapäraks oli see, et lisavarustusena pakutav diiselmootor suutis auto sadadeni kiirendada 13 sekundiga. Sel ajal oli see kõige dünaamilisem diiselmootoriga auto. 1984 - ilmub veel üks Rootsi kaubamärgi 740 GLE uudsus koos uuendusliku mootoriga, milles paaritusosade hõõrdetegurit on vähendatud. 1985 - Genfi autonäitusel esitleti veel ühte Rootsi inseneride ja Itaalia disainerite ühistöö vilja - 780, mille keha läbis Torinos asuva Bertone disainistuudio. 1987 - esitletakse uut 480 luukpära koos uusimate turvasüsteemide, iseseisva tagavedrustuse, katuseluugi, kesklukustuse, ABS-i ja muude kõrgtehnoloogiatega. 1988 - ilmub üleminekuperiood 740 GTL. 1990 - 760 asendatakse Volvo 960-ga, mis kehastab ohutusnäitajat koos võimsa mootori ja tõhusa jõuülekandega. 1991 - 850 GL tutvustab täiendavaid turvasüsteeme, nagu juhi ja kaassõitjate külgkokkupõrke kaitse ning turvavööde eelpingestamine enne kokkupõrget. 1994 – Ilmub Rootsi autotootmise ajaloo võimsaim mudel – 850 T-5R. Auto kapoti all oli turbomootor, mis arendas 250 hobujõudu. 1995 - Koostöö tulemusena Mitsubishiga ilmub Hollandis kokku pandud mudel - S40 ja V40. 1996 – ettevõte tutvustab kabrioletti C70. Seeria 850 tootmine lõpeb. Selle asemel saab konveierist mudel 70 S (sedaan) ja V (universaal) taga. 1997 - ilmub seeria S80 - äriklassi auto, mis on varustatud turbolaaduriga mootori ja nelikveosüsteemiga. 2000 - kaubamärk täiendab Cross Country mudeliga mugavate universaalide rida. 2002 – Volvost saab krossoverite ja maasturite tootja. XC90 esitleti Detroidi autonäitusel. 2017. aastal tegi kaubamärgi juhtkond sensatsioonilise teate: autotootja loobub ainult sisepõlemismootoritega varustatud autode tootmisest ning läheb üle elektrisõidukite ja hübriidide arendamisele.