Millised on magneti osad?

Magneti magnetpoolused
	Magneti magnetpoolus on ala, kust magnetvälja jõujooned pärinevad. Magnetvälja joon (või magnetvoo joon) on selle magnetjõu joone nimi, mida magnet kiirgab.
	Magnetpooluseid on kahte tüüpi: põhjapoolus ja lõunapoolus. Need magnetpoolused tõmbuvad Maa põhja- ja lõunapoolsete magnetpooluste poole, nii et neid saab kasutada kompassina.
	Magneti punkti, kus põhjapoolus kohtub lõunapoolusega, nimetatakse magneti magnetteljeks.
Magneti magnetväli
	Magnetväli täidab magneti ümber oleva ruumi magneti sees ja väljaspool magnetvälja joonte nähtamatu kupliga, mis liigub põhjapoolusest lõunapoolusele.
	Magnetväli on magneti osa, mis võimaldab ferromagnetilisi materjale ligi tõmmata ja tõrjuda. Kui ferromagnetiline materjal on magneti külge kinnitatud, tekib suletud vooluring tänu põhjapoolusest läbi ferromagnetilise materjali ja seejärel lõunapoolusele kulgeva magnetvälja, hoides neid koos.
	Magnetvälja kuju ja suurus muutuvad iga magnetiga, kuna iga tüüp on ainulaadne. Magnetvälja kuju määrab magnetvälja joonte marsruut põhjapoolusest lõunapooluseni, samas kui suuruse määrab magneti üldine tugevus.
	Magnetvälja kuju määrab magneti ümber oleva ala, mis võib ferromagnetilisi materjale ligi tõmmata. Näiteks potimagnet suudab koguda ferromagnetilist materjali ainult oma aluselt, kuna see on ainuke piirkond, kus magnetväli ulatub kehast kaugemale.
	Teisest küljest võib magnetväljaga ümbritsetud varrasmagnet meelitada ferromagnetilisi materjale igast suunast.
	Magnetvälja ei saa mingil moel blokeerida, kuna tegemist on pideva vooluringiga. Magnetvälju saab aga ümber suunata ferromagnetiliste materjalide abil. Seda meetodit nimetatakse "halduri kasutamiseks". Lisateavet magnetilise hoidiku kohta vt Magnetite sõnastik