Maailma lennujaamad 2019
Hongkongi lennujaam on ehitatud tehissaarele pindalaga 1255 hektarit, mis loodi pärast kahe naabersaare tasandamist: Chek Lap Kok ja Lam Chau. Ehitus kestis kuus aastat ja läks maksma 20 miljardit dollarit.
Eelmisel aastal teenindasid maailma lennujaamad 9,1 miljardit reisijat ja 121,6 miljonit tonni kaupa ning sidelennukid sooritasid üle 90 miljoni õhkutõusmise ja maandumise. Eelmise aastaga võrreldes kasvas reisijate arv 3,4%, samas kui kaubatonnaaž vähenes 2,5%. Suurimad reisisadamad jäävad alles: Atlanta (110,5 miljonit tonni), Peking (100 miljonit), Los Angeles, Dubai ja Tokyo Haneda ning kaubasadamad: Hongkong (4,8 miljonit tonni), Memphis (4,3 miljonit tonni), Shanghai, Louisville ja Soul. Skytraxi edetabelis prestiižses maailma parima lennujaama kategoorias võitis Singapur, poodiumil olid Tokyo Haneda ja Katari Doha Hamad.
Lennutransporditurg on maailmamajanduse üks suurimaid sektoreid. See aktiveerib rahvusvahelist koostööd ja kaubandust ning on nende arengut dünaamiline tegur. Turu põhielemendid on sidelennujaamad ja neil tegutsevad lennujaamad (PL). Neid on kaks ja pool tuhat, alates suurimast, millel lennukid teevad mitusada operatsiooni päevas, kuni väikseimateni, kus neid tehakse sporaadiliselt. Sadama infrastruktuur on mitmekesine ja kohandatud teenindatava lennuliikluse mahule.
Maailma suurim kaubalennujaam on Hongkong, kus käideldi 4,81 miljonit tonni kaupa. Regulaarselt tegutseb 40 kaubavedajat, sealhulgas Cathay Pacific Cargo, Cargolux, DHL Aviation ja UPS Airlines.
Lennujaamad asuvad peamiselt linnastute läheduses ning lennutegevuse ohutuse, suurte hõivatud alade ja mürahäirete tõttu asuvad nad tavaliselt oma keskusest märkimisväärsel kaugusel. Euroopa lennujaamade keskmine kaugus keskusest on 18,6 km. Need asuvad keskusele kõige lähemal, sealhulgas Genfis (4 km), Lissabonis (6 km), Düsseldorfis (6 km) ja Varssavis (7 km), samas kui kaugeimad on Stockholm-Skavsta (90 km) ja Sandefjordi sadam. Thorp (100 km), teenindab Oslot. Vastavalt töö- ja tehnilistele omadustele ning teatud tüüpi õhusõidukite teenindamise võimalusele klassifitseeritakse lennujaamad viitekoodide süsteemi järgi. See koosneb numbrist ja tähest, millest numbrid 1 kuni 4 tähistavad raja pikkust ning tähed A kuni F määravad lennuki tehnilised parameetrid. Tüüpiline lennuväli, mis mahutab näiteks Airbus A320 lennukeid, peaks olema minimaalse koodiga 3C (st lennurada 1200-1800 m, tiibade siruulatus 24-36 m). Poolas on Chopini lennujaamas ja Katowices kõrgeimad 4E viitekoodid. Lennujaamade ja sadamate tähistamiseks kasutatakse ICAO ja IATA lennuettevõtjate assotsiatsiooni antud koode. ICAO koodid on neljatähelised koodid ja neil on piirkondlik struktuur: esimene täht tähistab osa maailmast, teine halduspiirkonda või riiki ja kaks viimast konkreetset lennujaama (näiteks EDDL – Euroopa, Saksamaa, Düsseldorf). IATA koodid on kolmetähelised koodid ja viitavad enamasti selle linna nimele, kus sadam asub (näiteks BRU – Brüssel) või oma nimele (näiteks LHR – London Heathrow).
Lennujaamade finantstulu iga-aastasest tegevusest jääb 160-180 miljardi USA dollari tasemele. Lennutegevusest laekuvad vahendid moodustuvad peamiselt tasudest: reisijate ja kauba käitlemine sadamas, lennuki maandumine ja hädapeatamine, samuti: jäätõrje ja lumetõrje, erikaitse jm. Need moodustavad umbes 55% sadama kogutulust (näiteks 2018. aastal - 99,6 miljardit USA dollarit). Mittelennunduslikud tulud moodustavad umbes 40% ja need pärinevad peamiselt litsentsimisest, parkimisest ja renditegevusest (näiteks 2018. aastal – 69,8 miljardit dollarit). Sadama tegevusega kaasnevad kulud kulutavad aastas 60% tuludest, millest kolmandiku moodustavad töötajate palgad. Igal aastal on lennujaama infrastruktuuri laiendamise ja moderniseerimise kulud 30-40 miljardit USA dollarit.
Maailma lennujaamu ühendav organisatsioon on 1991. aastal loodud ACI Airports Council International. Ta esindab neid läbirääkimistel ja läbirääkimistel rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt ICAO ja IATA), lennuliiklusteenistuste ja vedajatega ning töötab välja sadamateenuste standardeid. 2020. aasta jaanuaris liitus ACI-ga 668 operaatorit, kes haldavad 1979 lennujaama 176 riigis. Sealt läbib 95% maailma liiklusest, mis võimaldab pidada selle organisatsiooni statistikat kogu lennusuhtluse jaoks esinduslikuks. Jooksva sadamategevusega seotud statistika avaldab ACI igakuistes aruannetes, ligikaudu kord aastas järgmise aasta esimese kvartali lõpus ning lõplikud tulemused alles paar kuud hiljem. ACI Worldi peakorter asub Montrealis ning seda toetavad erikomiteed ja töörühmad ning tal on viis piirkondlikku kontorit: ACI North America (Washington); ACI Europe (Brüssel); ACI-Aasia/Vaikne ookean (Hongkong); ACI-Aafrika (Casablanca) ja ACI-Lõuna-Ameerika/Kariibi mere piirkond (Panama City).
Liiklusstatistika 2019
Eelmisel aastal teenindasid maailma lennujaamad 9,1 miljardit reisijat ja 121,6 miljonit tonni kaupa. Võrreldes aasta varasemaga kasvas reisijatevedu 3,4%. Mõnel kuul püsis reisijateveo kasv 1,8%-lt 3,8%-le, välja arvatud jaanuaris, kus see ulatus 4,8%-ni. Reisijateveo kõrge dünaamika registreeriti Lõuna-Ameerika sadamates (3,7%), kasvu taga oli siseriiklik vedu (4,7%). Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna, Euroopa ja Põhja-Ameerika suurimatel turgudel jäi kasv keskmiselt 3% ja 3,4% vahele.
Kaubavedu on muutunud väga dünaamiliselt, peegeldades maailma majanduse olukorda. Ülemaailmne lennujaamaliiklus vähenes -2,5%, kehvad tulemused Aasia Vaikse ookeani piirkonnas (-4,3%), Lõuna-Ameerikas (-3,5%) ja Lähis-Idas. Suurim kaubaveo langus toimus veebruaris (-5,4%) ja juunis (-5,1%) ning väikseim jaanuaris ja detsembris (-0,1%). Suurel Põhja-Ameerika turul jäi langus tublisti alla maailma keskmisele -0,5%. Möödunud aasta kehvemad tulemused kaubavedudel on tingitud maailmamajanduse aeglustumisest, mis tingis kaubavedude vähenemise, samuti COVID-19 epideemia alanud aasta lõpus (algatati ebasoodne trend Aasia lennujaamade poolt).
Olgu öeldud, et suurimat reisijateveo kasvu ja väikseimat kaubaveo languse dünaamikat näitasid Aafrika sadamad, mis olid vastavalt 6,7% ja -0,2%. Kuid nende madala baasi (2% osakaal) tõttu ei ole see globaalses mastaabis statistiliselt oluline tulemus.
Suuremad lennujaamad
Maailma suurimate lennujaamade pingereas suuri muutusi ei toimunud. Liidrina püsib ameeriklane Atlanta (110,5 miljonit söötu), teisel kohal on Beijing Capital (100 miljonit söötu). Neile järgnevad: Los Angeles (88 miljonit), Dubai (86 miljonit), Tokyo Haneda, Chicago O'Hare, Londoni Heathrow ja Shanghai. Suurimaks kaubasadamaks jääb Hongkong, kus käideldakse 4,8 miljonit tonni lasti, järgnevad Memphis (4,3 miljonit tonni), Shanghai (3,6 miljonit tonni), Louisville, Soul, Anchorage ja Dubai. Tõusude ja maandumiste arvu poolest on aga kõige tihedamad: Chicago O'Hare (920 904), Atlanta (720 XNUMX), Dallas (XNUMX XNUMX), Los Angeles, Denver, Beijing Capital ja Charlotte.
Kolmekümnest suurimast reisilennujaamast (23% ülemaailmsest liiklusest) on kolmteist Aasias, üheksa Põhja-Ameerikas, seitse Euroopas ja üks Lähis-Idas. Neist 8,6 registreeris liikluse kasvu, saavutades suurima dünaamika: Ameerika Dallas-Fort Worth (40%) ja Denver ning Hiina Shenzhen. Kahekümne suurima tonnaaži järgi käideldava kauba hulgast (11,2% liiklusest) on üheksa Aasias, viis Põhja-Ameerikas, neli Euroopas ja kaks Lähis-Idas. Neist koguni seitsmeteistkümnel registreeriti liikluse vähenemine, millest suurimad on Tai Bangkok (-19%), Amsterdam ja Tokyo Narita. Teisest küljest on kahekümne viiest suuremast õhkutõusust ja maandumisest kolmteist Põhja-Ameerikas, kuus Aasias, viis Euroopas ja üks Lõuna-Ameerikas. Neist 10 registreeris tehingute arvu kasvu, kusjuures kõige dünaamilisemad olid USA sadamad: Phoenix (XNUMX%), Dallas-Fort Worth ja Denver.
Reisijateveo kasvu tõukejõuks olid rahvusvahelised veod, mille dünaamika (4,1%) oli 2,8% kõrgem siselendude dünaamikast (86,3%). Rahvusvaheliste reisijate arvult on suurim sadam Dubai, mis teenindas 76 miljonit reisijat. Selles klassifikatsioonis said paremusjärjestuse järgmised sadamad: London Heathrow (72 miljonit), Amsterdam (71 miljonit), Hongkong (12,4 miljonit), Soul, Pariis, Singapur ja Frankfurt. Nende hulgas saavutasid suurima dünaamika Katari Doha (19%), Madrid ja Barcelona. Märkimisväärne on see, et selles pingereas on esimene Ameerika sadam ainult 34,3 (New York-JFK – XNUMX miljonit läbimist).
Enamikul suurlinnapiirkondadel nende linnastu piirkonnas on mitu sidelennujaama. Suurim reisijatevedu oli: Londonis (lennujaamad: Heathrow, Gatwick, Stansted, Luton, City ja Southend) - 181 miljonit rada; New York (JFK, Newark ja La Guardia) - 140 miljonit; Tokyo (Haneda ja Narita) - 130 miljonit; Atlanta (Hurstsfield) - 110 miljonit; Pariis (Charles de Gaulle ja Orly) - 108 miljonit; Chicago (O'Hare ja Midway) - 105 miljonit ja Moskva (Šeremetjevo, Domodedovo ja Vnukovo) - 102 miljonit.
