Balti õhupolitsei 2015
Sisu
39. Balti õhupolitsei rotatsiooni lõppemisega ja ungarlaste "Gripenide" lahkumisega nende baasi Kekshekemetis lõppes 2015. aasta – NATO missiooni jaoks mitmes mõttes ainulaadne.
Eelmise aasta algus rahvusvahelisel areenil pingelangust ei toonud. Olukord Ukrainas jäi vaatamata sõlmitud vaherahule praktiliselt muutumatuks ning Venemaa Föderatsioonist sai järjest otsustavam konflikti osapool (me ei öelnud kordagi, et sõdureid pole, aga nad ei olnud konfliktiga otseselt seotud). võitlus) - varem väidetavalt sise-ukraina keel. Sellistel tingimustel jätkati Baltic Air Policingu missiooni 2014. aasta kevadest tuntud mudelis, s.o. nelja sõjaväekontingendiga kolmes baasis Leedus, Poolas ja Eestis. Juhtriigi rolli võtsid nelja Eurofighteriga üle itaallased. Koha hollandlaste järel Malborki 22. taktikalises lennubaasis võtsid belglased F-16 hävitajatel, õhuseire- ja juhtimissüsteemiga - kokku 175 inimest lennukomandöri Stuart Smiley juhtimisel. Britid sooritasid 17 hädatõusu, püüdes kinni kokku 40 Vene lennukit. Eriti eriline oli 24. juuli päev, mil Taifuunide paar saatis kümnest Vene lennukist koosnevat formatsiooni (4 pommitajat Su-34, 4 hävitajat MiG-31, 2 transpordilennukit An-26). NATO teatas augusti alguses Vilniuses, et vähendab poole võrra Balti õhupatrullmissioonil osalevate lennukite arvu. Seda põhjendati Venemaa aktiivsuse vähenemisega piirkonnas, mida kinnitas Leedu kaitseminister Juozas Oleska, kelle sõnul pole viimasel ajal õhuruumi rikkumisi olnud. Ühtlasi avaldas ta kindlustunnet, et autode arvu vähendamine on ratsionaalne ega avalda negatiivset mõju piirkonna julgeolekule. Selle avalduse tulemuseks oli ühe kontingendi hülgamine Šiauliais ja Amaris. Kolmekümne üheksandal vahetusel (alustas 1. septembril) olid ungarlased oma 59 Wingi ja Puma eskadroni Gripen C-ga juhtpositsioonil. Sakslased Eurofightersis naasid Amarisse.
