Mis on kõige levinum vedrustuse rike?
Isegi parim vedrustus ei tule meie Poola teede seisukorraga toime, mis jätab soovida. Seega seisneb retsept sõiduki õiges kasutamises, mis minimeerib meie teede keeruliste oludega seotud riske.
Seal on sõltuvad ja sõltumatud vedrustused. Sõltumatu vedrustuse korral on igal rattal eraldi vedrud. Sõltuvas vedrustuses suhtlevad telgede rattad üksteisega, kuna neid ühendab üks vedrustuselement, näiteks lehtvedru või jäik telg. Vastvalminud ja disainitud sõiduautodel ja väikekaubikutel on esi- ja tagavedrustus tavaliselt sõltumatud. Erandiks on 4x4 sõiduautod ja kergkaubikud, millel on endiselt sõltuvad vedrustused, mis oma lihtsuse tõttu on vähem avariiohtlikud. Küll aga jätab see soovida mugavuse ja konaruste autole edasikandumise osas. See läbib kurve halvemini, põhjustades kere veeremist ja vähema raja stabiilsust.
Millised vedrustuse komponendid purunevad kõige sagedamini? Tihvt on element, mis ühendab klahvhooba roolinupuga. Ta töötab kogu aeg rooli taga. See on vigastuste suhtes kõige haavatavam pikkadel teelõikudel, olenemata sellest, kas auto sõidab otse või pöörab. Veel üks element, millele tasub tähelepanu pöörata, on trossi ots. Tema ülesandeks on telje telje ühendamine rooliseadmega. Kõige rohkem ei meeldi talle pööramisel löökaukudest üle saamine. McPhersoni tugiposti ja rullumispiduri vahel asuv stabilisaatori lüli on kurvides ja kurvides kõige raskemini augustatav. Pöördliigendid saavad samuti kergesti vigastada. Mõned tootjad vajutavad seda pidevalt, siis peaks rikke korral paraku kogu nookur välja vahetama. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka amortisaatorile. See on element, mis vastutab autode konaruste stabiilse ületamise eest. Kõige tavalisem amortisaatori rike on selle keskpunkti täitva õli või gaasi läbimurre. Amortisaatorite kulumine väljendub kõige sagedamini auto konaruste peal “ujumises”. Amortisaatoritel on suur mõju ABS- ja ESP-süsteemide tööle. Kulunud amortisaatorite ja ABS-i korral on pidurdusteekond pikem võrreldes vigaste amortisaatoritega ilma ABS-ita sõidukitega.
«Vedrustuse eluea pikendamiseks on vaja ennekõike vähemalt kord aastas selle seisukorda kontrollida ja kahjustatud elemendid koheselt välja vahetada, et mitte süvendada teiste vedrustuse komponentide kahjustusi. Kui marsruuti on võimalik valida, siis võib-olla tasub parema katvusega teede valikusse lisada paar kilomeetrit. Kui kohtame "auku teed", siis tuleb kiirust maha võtta, et vältida suurimaid auke ja eelkõige mitte sõita neist suurel kiirusel üle. Sõiduki ohutu käitamise tagab konvergentsikontroll, mida tehakse kord aastas või pärast iga geomeetria kaotust põhjustada võivat sündmust, näiteks põrutamist või äärekivi sõitmist,“ kommenteerib Auto-Bossi tehnikadirektor Marek Godziska.
