Mida kantakse homo digitalise ajastul ... Peast jalatallani veebis
Tehnoloogia

Mida kantakse homo digitalise ajastul ... Peast jalatallani veebis

Alustame kingadest. Näiteks Lechali "Interneti" jalanõud juhatavad ise kandja marsruudi sihtkohta. Sätime end kuhu tahame ja nutitelefon leiab selle koha Google Mapsist üles. Kui meil on vaja pöörata, tunneme paremas või vasakpoolses kingas kerget vibratsiooni, mis eksimatult suunab meid soovitatud suunas.

Kuna Internet muutub üha enam meie keskkonda integreerituks, sekkub see ka riietusega seotud küsimustesse. Niinimetatud Miljonid inimesed on juba ostnud kantavat elektroonikat. Raporti "10. aasta 2016 kuuma tarbijatrendi" kohaselt usuvad pooled nutitelefoni kasutajatest, et sisemised andurid suudavad omanikke nende tervisest teavitada juba kolme aasta pärast. Kaheksa nende seadmete omanikku kümnest soovivad kasutada tehnoloogiat sensoorse taju ja tunnetuse parandamiseks – nägemine, mälu ja kuulmine on parandamist vajavates valdkondades esirinnas. Märkimisväärne osa vastajatest soovib parandada ka oma motoorseid oskusi ning üle poole soovib parandada oma suhtlemisoskusi. Uuring näitas, et iga kolmas vastaja oleks huvitatud implantaatidest, mis avardavad nägemist ja kuulmist Internetist saadava info abil.

Paljude jaoks sellest aga ei piisa. Nad tahaksid omavahel integreerida võrgutarvikuid, asetades seadmed korpuse sisse nn praktikantideks. Aga veel pole aeg. Kantava elektroonika revolutsioon on täies hoosja mitte see, mis on kehasse siirdatud. Aastaid kasutusel olnud kõrvaklappidele on viimasel ajal lisandunud nutikellad ja nutikad käevõrud aktiivsetele, oma välimust väärtustavatele inimestele. Lisaks on peas kantavad kaamerad (kiivrid), võrguühendusega prillid ning erinevad andurid, andurid ja muud pisiseadmed.

Nutika pudukauba vool

Kantavaid seadmeid nimetatakse ka "elektroonilisteks tarvikuteks", "nutikateks tarvikuteks", "kantavateks elektroonikateks", "u-vidinateks" või lihtsalt "kantavateks seadmeteks". 2016. aasta alguses toimunud CES-i ajal näidati laia valikut selle ringi uusi seadmeid – peamiselt kellasid ja rihmasid, mida kõige sagedamini seostatakse kantavate seadmete kontseptsiooniga. Tähelepanu on aga äratanud ka teised ideed. Näiteks Child Smart Toothhari koos taimeriga, interaktiivsed mängud ja võimalus saata visualisatsioone hammaste pesemisest teistele seadmetele. Või Smart Ring liigutuste toega ja sammulugeja, mis toimib erinevate märguannete sireenina.

Viimase kolme aasta jooksul on kantavate rõivaste tööstus kasvanud igal aastal mitusada protsenti. Loomulikult on enamik vidinaid seotud sporditööstusega, populaarsed on ka nutikellad - nutikellad. Tuntuimate tootjate hulgas on sellised ettevõtted nagu Fitbit, Apple ja Xiaomi.

Mõne lahenduse tootjatel on ambitsioonid hoolitseda meie elu kõigi aspektide eest. Eelnimetatud Fitbiti ettevõte loob elektroonikakomplekte ja tarkvara, et koguda infot kasutaja igasuguse füüsilise tegevuse kohta. Randmele panime Fitbit Blaze’i kella, mis jälgib füüsilist aktiivsust. Andmeid saab analüüsida Fitbit äpi abil, mis Fitbit seadmega sidudes võimaldab jälgida paljusid parameetreid, sealhulgas pulssi, samme, põletatud kaloreid. Samuti on valikud hüdratatsiooni, isikupärastatud söögiplaani, uneanalüüsi ja kalorite tasakaalu jaoks. Kõik parameetrid jäävad valikuliseks ja sõltuvad meil oleva seadme funktsionaalsusest.

Nutikas käekell – erinevad mudelid ühelt poolt

Elegantne ja tehnoloogiline

Toota ühendatud riideketiga (nutikad riided) proovivad selga sellised hiiglased nagu Samsung, Hexo Skin, Under Armour, OMsignal ja Google. Nüüd näevad nutikad riided välja nagu tavalised riided, mille andurid on riiete sees (6). Andurid koguvad andmeid meie heaolu ja tervise kohta. Näiteks analüüsivad nad südame tööd, hingamisrütmi või jälgivad kopsude mahtu. Viimasel ajal on aga ettevõtted läinud veelgi kaugemale ja hakanud välja töötama rõivaid, mis…mõistavad kandja keha ja teevad valikuid eelnevalt sisestatud andmete põhjal.

Ralph Laureni PoloTechi T-särk

Soovitatud Ralph Lauren Uus polosärk koos sensoritega täidetud integreeritud iPhone'iga ei näe mitte ainult šikk välja, vaid kogub ka usinalt palju biomeetrilisi andmeid ja edastab need seejärel nutitelefoni. Riietuses olev tehnoloogia ja andurid pärinevad Kanada firmalt OMsignal. Füüsilises mõttes vastutavad info kogumise eest T-särgi sisse õmmeldud hõbedased kiud. Kogutud andmed lähevad küljele kinnitatud "musta kasti". See sisaldab güroskoopi ja kiirendusmõõturit. Seade teisendab algandmed keha teabevooks. PoloTechi süsteem kogub muu hulgas südame löögisagedust, hingamist, treeningut ja energiakulu.

Seega on tulemas rõivaste põlvkond, kus mitte ainult sisseõmmeldud andurid, vaid ka kangad ise peavad jälgima ja koguma biomeditsiinilisi andmeid ning seejärel neid Interneti või mobiilsidevõrgu kaudu edastama. Meeskond eesotsas prof. Younès Messaddeq koob kangaid, punudes niitide vahele õhukesi kihte vasest, polümeeridest, klaasist ja hõbedast, mis on nii andurid kui ka antennid, mis edastavad andmeid.

Neid on ka aina rohkem erinevate funktsioonidega kaunistused, mis on kõige sagedamini seotud Interneti kasutamisega, näiteks 3G käevõru - MICA või Mota nutikas ring. Esimest esitleti, mis on tähelepanuväärne, mitte elektroonikanäitusel, vaid New Yorgi moenädalal. Selle täisnimi on Minu intelligentne suhtlustarvik. See on omaette telefon, kuna ühendub 3G-võrguga ilma ühtki teist seadet läbimata. Kunstilise disainiga safiirkristallekraan näitab SMS-i ja kalendriteateid. Mota Smart Ring ei ole omakorda iseseisev telekommunikatsiooniseade. See tuleb Bluetoothi ​​kaudu siduda muu seadmega, näiteks Androidi või iOS-i nutitelefoniga. See kuvab teatisi: sissetulevate kirjade, SMS-ide, sotsiaalvõrgustike, kõnede jne kohta.

Ja lõpuks nutikad kingad, mida me alguses tutvustasime. Tavaliselt on need spetsiaalsete anduritega varustatud kingad, mis seejärel sportlastele teavet annavad. Nad oskavad määrata treeningu intensiivsust, loendada astutud samme ning nutitelefoni ja GPS-iga sidudes saab anda ka teekonna pikkuse ja kiiruse, millega liikusime.

Omal nahal

Hiljuti Las Vegases toimunud CES Electronics Show'l esitlesid paindlikele vooluahelatele ja anduritele spetsialiseerunud ettevõte MC10 ning prantslane L'Oreal oma pakkumist kantava elektroonika valdkonnas. Nende autorlus oli odav päikesevalguse andur nutitelefoniga integreeritud ja sellele mõõteandmeid edastava nahakleebise näol. Ühekordselt kasutatav kleebis nimega My UV Patch mõõdab ja jälgib päikesevalguse intensiivsust viie päeva jooksul. Selle “päikeseanduri” müük peaks varsti algama.

Kleebis koosneb kuueteistkümnest ruudukujulisest väljast, millest igaüks on trükitud valgustundliku värviga. Värviga kaetud alad erinevad erineva tundlikkusega päikesekiirguse suhtes. Seadme kahes kohas muudab värvaine värvi proportsionaalselt päikesevalgusega kokkupuute kestusega – niipea, kui kasutaja siseneb varjutatud alale, taastub värv algsesse olekusse. Kleebisesse manustatud NFC-silt edastab andmed Android-telefoni, mis leiab automaatselt rakenduse, et analüüsida värvimuutust ja teisendada andmed digitaalseks teabeks päikesevalguse hetketugevuse kohta.

MC10 on painduvate nahaandurite kallal töötanud juba mitu aastat. Firma pakkumises on väikesed kleebised erinevate mõõtmisrakendustega. Kere külge kinnitatud rihmasid nimega Biostamps MC10 kasutavad teiste hulgas ravimifirmad uute ravimite inimorganismile mõju avaldavate kliiniliste uuringute läbiviimiseks. Seda tüüpi kleebistega saab mõõta ka inimese kehatemperatuuri ja liigutusi ning saata andmed nutitelefoni. Teise MC10 painduvate andurite seeria meditsiiniline funktsioon on jälgida südame löögisagedust nii igapäevaelus, füüsilise tegevuse kui ka sportimise ajal. Seadmed koosnevad juhtivatest elementidest, mis kleepuvad naha külge, patareidest, mälukiibist ja NFC-saatjast.

Seal on näiteks veelgi huvitavamad “kulunud” lahendused biosensori tint Kandke otse nahale või esemete pinnale. San Diego California ülikooli teadlased on välja töötanud tindi, mille üheks komponendiks on erinevad andurid, näiteks veresuhkru taseme, samuti õhu saastatuse või saastatuse taseme lugemiseks. Ühte tüüpi tint läheb pärast elektroodide ühendamist pärast kokkupuudet verega keemilise reaktsiooni vere glükoosiga ja seejärel mõõdab andur selle reaktsiooni kulgu. Piisab, kui kanda nahale teine ​​ripsmetušš, tehes sellele märgi või joonistades, et selles sisalduvad andurid mõõdaksid glükoosi taset. Kui Bluetooth-saatja on ühendatud, saadetakse tulemused kuvaseadmesse. Tint ise juhib elektrit, küllastades seda pulbrilise grafiidiga.

Mobiilirakendusi tootev ettevõte Chaotic Moon Studios on omakorda juba mõnda aega tegelenud ajutiste tätoveeringute kallal, mida saab ühendada andurite ja isegi dioodidega. Kõik see on valmistatud pooljuhttindist ning seda saab kiiresti ja lihtsalt kehale kanda. Naha kaudu leviv süsteem hakkab koosnema ka anduritest, milleks praktikas on tõenäoliselt erinevad RFID-märgiste ja keemiliste filtrite modifikatsioonid. Lisaks lihtsatele ülesannetele, nagu telefoni lukust avamine või tehingute tegemine, võimaldavad prinditud maketid sooritada keerukamaid ülesandeid, sealhulgas jälgida mõningaid eluprotsesse.

Seega peaksid elektroonilised tatsid olema kasulikud eelkõige terviseinfo edastamiseks. Võimalik stsenaarium on näiteks filtri ja Bluetooth LE mooduliga süsteemi nahale kleepimine, mis nutitelefoni installitud rakenduse abil annab teada, et kehatemperatuur on ületanud näiteks 38 ° piiri. . KOOS.

Varas hoovis

Kahjuks on mündil ka teine ​​pool. Häkkeritele avab uusi võimalusi ka kantava elektroonika – seni valdavalt nutikellade või elektrooniliste treeningkäevõrude – kasvav populaarsus.. On suur oht, et teave käevõru või nutikella omaniku tegevuste kohta võimaldab kõrvalistel isikutel tema harjumustest teada saada ja seeläbi näiteks kodust eemal olles häkkida. Kuid sellega ähvardused ei lõpe.

Illinoisi ülikooli teadlased esitlesid konverentsil MobiCon 2015 nutikella rakendust, mis suudab analüüsida kandja käe liikumist ja selle põhjal ära tunda tema poolt arvuti kasutamisel aktiveeritud võtmed. Rakendus kasutas Samsung Gear Live'i, kuid pole takistusi sarnaste lahenduste loomiseks erinevatele nutikellade mudelitele. Seega pole kantavate seadmete internet sugugi turvalisem kui ükski teine ​​teadaolev küberruum.

Lisa kommentaar