Rehvirõhk on ohutuse tagamiseks oluline
Enamik juhte teab, et näiteks ABS-süsteem aitab parandada sõiduohutust. Kuid vähemus juba teab, et TPM-süsteem, st rehvirõhu jälgimissüsteem, täidab sama eesmärki.
Rehvitootja Michelini uuringu kohaselt on enam kui 64 protsendil juhtidest vale rehvirõhk. Samal ajal mõjutab liiga madal või liiga kõrge rehvirõhk sõiduohutust. Rehvid on ainsad elemendid, mis puutuvad kokku teekattega, võttes seega endale vastutusrikka ülesande. Skoda Auto Szkoła eksperdid selgitavad, et ühe rehvi kokkupuutepind maapinnaga on võrdne peopesa või postkaardi suurusega ning nelja rehvi kokkupuuteala teega on ühe rehvi pindala. A4 leht.
Liiga madal rehvirõhk võib põhjustada sõiduki aeglaselt ja aeglaselt reageerimise roolimehhanismidele. Pikka aega liiga madalaks sõidetud rehv kulub rohkem esipinna mõlemal välisküljel. Selle külgseinale moodustub iseloomulik tume triip.
– Samuti pidage meeles, et madala rõhuga rehvidega sõiduki pidurdusteekond pikeneb. Näiteks kiirusel 70 km/h suureneb see 5 meetri võrra, selgitab Skoda Auto Szkoła instruktor Radosław Jaskolski.
Teisest küljest tähendab liiga suur rõhk väiksemat kontakti rehvi ja tee vahel, mis mõjutab auto ülejuhitavust. Samuti halveneb teehaardumine. Ja kui auto ühel küljel on rattas või ratastes surve kadu, võime eeldada, et auto "tõmbub" sellele küljele. Liiga kõrge rõhk põhjustab ka amortisatsiooni funktsioonide halvenemist, mis toob kaasa sõidumugavuse languse ja aitab kaasa sõiduki vedrustuse komponentide kiiremale kulumisele.
Vale rehvirõhk suurendab ka auto kasutuskulusid. Näiteks auto, mille rehvirõhk on 0,6 baari nimirõhust madalam, kulutab keskmiselt 4 protsenti. rohkem kütust ja alapumbatud rehvide eluiga võib väheneda lausa 45 protsenti.
Ohutuskaalutlused viisid muuhulgas selleni, et mõni aasta tagasi hakkasid autotootjad oma autodes juurutama rehvirõhu jälgimissüsteemi. Idee oli mitte ainult teavitada juhti rehvirõhu äkilisest langusest, näiteks rehvirõhu torke tagajärjel, vaid ka rõhu langusest üle nõutava taseme.
Alates 1. novembrist 2014 peab igal uuel EL-i turgudel müüdaval autol olema rehvirõhu jälgimise süsteem.
Rehvirõhu jälgimissüsteeme on kahte tüüpi, nn otsene ja kaudne. Esimest süsteemi paigaldati kõrgekvaliteedilistele autodele aastaid. Andureid, mis kõige sagedamini asuvad klapil, edastatakse raadiolainete kaudu ja kuvatakse pardamonitori või auto armatuurlaua ekraanil. See võimaldab teil pidevalt ja täpselt kontrollida rõhku igas rattas.
Keskmised ja kompaktsed sõidukid, nagu Skoda mudelid, kasutavad teistsugust kaudset TPM-i (Tire 
rõhu reguleerimise süsteem). Sel juhul kasutatakse mõõtmiseks ABS- ja ESC-süsteemides kasutatavaid rattakiiruse andureid. Rehvirõhu tase arvutatakse rataste vibratsiooni või pöörlemise põhjal. See on odavam süsteem kui otsene, kuid sama tõhus ja töökindel.
Oma autole sobiva rehvirõhu kohta saate teada selle kasutusjuhendist. Kuid enamiku autode puhul salvestatakse selline teave salongi või mõnele kereelemendile. Näiteks Skoda Octavia puhul salvestatakse rõhu väärtused gaasitäiteava klapi alla.
