Kuu teine pool
Kuu teist poolt valgustab Päike täpselt samamoodi nagu nn kursi, ainult et Maalt seda ei näe. Meie planeedilt on võimalik vaadelda kokku (kuid mitte üheaegselt!) 59% Kuu pinnast ja ülejäänud 41%, mis kuulub nn tagaküljele, oli võimalik ainult kosmosesondide abil. Ja te ei näe seda, sest aeg, mis kulub Kuu pöörlemiseks ümber oma telje, on täpselt sama palju kui tema pöörlemine ümber Maa.
Kui Kuu ei pöörleks ümber oma telje, siis punkt K (mingi meie poolt valitud punkt Kuu näol), mis on esialgu nähtav näo keskel, oleks nädala pärast Kuu serval. Samal ajal teeb Kuu veerand tiiru ümber Maa, samal ajal veerand pööret ümber oma telje ja seetõttu on punkt K endiselt ketta keskmes. Seega jääb Kuu mis tahes asendis punkt K ketta keskele just seetõttu, et teatud nurga all ümber Maa tiirlev Kuu pöörleb enda ümber sama nurga all.
Need kaks liikumist, Kuu pöörlemine ja selle liikumine ümber Maa, on üksteisest täiesti sõltumatud ja neil on täpselt sama periood. Teadlased oletavad, et see joondus oli tingitud Maa tugevast mõjust Kuule mitme miljardi aasta jooksul. Looded takistavad iga keha pöörlemist, mistõttu nad aeglustasid ka Kuu pöörlemist, kuni see langes kokku tema ümber Maa pöörlemise ajaga. Sellises olukorras ei levi tõusulaine enam üle Kuu pinna, seega on selle pöörlemist takistav hõõrdumine kadunud. Samamoodi, kuid palju vähemal määral, aeglustavad looded Maa pöörlemist ümber oma telje, mis varem oleks pidanud olema mõnevõrra kiirem kui praegu.
Kuu
Kuna aga Maa mass on suurem kui Kuu mass, oli Maa pöörlemise aeglustumine palju aeglasem. Tõenäoliselt on kauges tulevikus Maa pöörlemine palju pikem ja jääb Kuu ümber Maa pöörde ajale. Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased aga usuvad, et Kuu liikus algselt pigem elliptilisel, mitte ringikujulisel orbiidil resonantsiga 3:2, s.o. orbiidi iga kahe pöörde kohta tehti kolm pööret ümber oma telje.
Teadlaste sõnul oleks see seisund pidanud kestma vaid paarsada miljonit aastat, enne kui loodete jõud aeglustasid Kuu pöörlemise praegusele 1:1 ringresonantsile. Alati Maa poole jääv külg on välimuselt ja tekstuurilt väga erinev teisest küljest. Lähiküljel olev maakoor on palju õhem ja sellel on suured pikalt kõvenenud tumeda basaldi väljad, mida nimetatakse mariaks. Kuu Maalt nähtamatu külg on kaetud palju paksema koorikuga, milles on arvukalt kraatreid, kuid merd on sellel vähe.
