Karel Dorman on ainus
Tromp-klassi LCF fregatt tankitakse Porteris. Tähelepanuväärsed on suur kabiin, PAC-mastid, kraanad, hübriidjää külgõõnsused, maandumis- ja päästelaevad. Enamik elektroonilisi süsteeme on keskendunud integreeritud mastile. Koninkleike merefotod
Moodsatest laevadest huvitatud lugejad on ilmselt märganud, et tarne- ja transpordiüksused ehk laiemalt logistikaüksused on globaalselt tegutsevate laevastike oluline lüli. Üha enam on tegemist suurte ja mitmekülgsete laevadega, mis ühendavad oma disainis mitmele vanema põlvkonna klassile omased omadused. Selle põhjuseks on väga vajalik kokkuhoid relvastuses, aga ka mereoperatsioonide raskuskeskme nihkumine ookeanilt rannikuvetele maakera kaugematest piirkondadest.
2005. aasta oktoobris avaldas Haagi kaitseministeerium Marinestudie 2005 (valge raamat), mis kujutas endast mereväe koosseisu ja prioriteetide muutmise ettepanekute paketti, mis sisaldas ideid pikaajaliseks tööks kõige sobivamate üksuste kohta. ülesandeid. Eelkõige otsustati loobuda veel väga noortest külma sõja vajadusteks ehitatud M-tüüpi fregattidest (kaks päästeti ja moderniseeriti). Nende maksumus võimaldas kiiret müüki välismaal (Tšiili, Portugal, Belgia). Vabanenud koha ridades pidid hõivama neli Hollandi tüüpi ookeanipatrull-laeva. Lisaks otsustati ehitada ühine logistikalaev (JSS), "Joint Logistics Ship".
Vastuoluline iseloom
JSS-i eeldused sõnastas kaitsevarustusamet (Defensie Matrieel Organisatie – DMO). Analüüsi tulemusena keskenduti uutele meetoditele energia projitseerimiseks merest ja kasvavast vajadusest töötada "pruunis" vetes. Selgus, et üha rohkem üksusi tegutseb ranniku lähedal, toetades sellel tegevust kuni siseoperatsioonide arendamiseni. See ei tähenda ainult vägede ja varustuse transportimise vajadust, vaid ka võimalust pakkuda maavägede tegevuse algfaasis logistilist tuge merelt. Samas juhiti tähelepanu vajadusele vahetada välja vana laevastiku tanker ZrMs Zuiderkruis (A 832, kirjutatud veebruaris 2012). Kulude piiramise soov viis otsusele koondada ressursid, et lahendada need - mõnevõrra vastuolulised - ülesanded ühel platvormil. Seega hõlmavad JSS-i funktsioonid kolme peamist aspekti: strateegiline transport, tankerite ja merelaevade varude täiendamine ning lahingutegevuse toetamine rannikul. Selleks oli vaja luua üksus, mis oleks võimeline hoidma, transportima, iselaadima ja maha laadima varusid, kütust, laskemoona ja varustust (merel ja mitmesuguse infrastruktuuriga sadamates), võimaldades lennutegevust raskeveohelikopteritega, mis on varustatud ka meditsiiniliste, tehniliste vahenditega. ja logistikarajatised. , samuti täiendav majutus personalile (olenevalt missiooni iseloomust) või evakueeritud sõjaväelastele või tsiviilisikutele. Viimane tulenes humanitaarmissioonidel osalemise ja inimeste evakueerimise lisanõuetest. Nagu selgus, sai meie jaoks veidi abstraktse humanitaarmissiooni kontseptsioon uue laeva esimeseks tegevuseks ja enne selle teenima hakkamist!
Töö DMO määratlemiseks lõpetati 2004. aastal, juba siis üksuse tulevase töövõtja Damen Schelde Naval Shipbuilding (DSNS) kontori Vlissingenis abiga. Need nõudsid paindlikku lähenemist probleemile ja sagedast juurdepääsu rahalistele ja tehnilistele kompromissidele, samuti kolme eespool nimetatud põhimõtte kooskõlastamist laevakonstruktsiooni üksikute osade massi, mahu ja asukoha osas. Lisaks tuli järgida rangeid ohutus- ja keskkonnanõudeid. Kõik see mõjutas üksuse lõplikku välimust, mis tulenes sobiva kütusevaru võtmise vajaduse kohandamisest, lastiliinide pikkusest, maandumisalast, angaari ja ro-ro teki mõõtmetest, samuti laskemoonaladude eraldamine tuleohtliku vedelikuga mahutitest. Selline lähenemine laeva sisekujundusele mõjutas omakorda teisi olulisi otsuseid – eelkõige transpordimarsruutide osas. Need peaksid olema võimalikult lühikesed ja hästi ühendatud pardal asuvate lastikäitlusseadmete asukohaga, samuti juurdepääsuga praamidele ja helikopteritele. Eraldi probleem, millega tuleb tegeleda, olid muutuvad nõuded masinaruumi ja laevaseadmete löögikindlusele, üleujutatavusele ja akustilisele signatuurile.
2006. aasta juunis, oodates programmi parlamendi heakskiitu, alustati edasist kontseptuaalset tööd. Eeldades, et JSS siseneb moodustamisse 2012. aastal
et paralleelselt teostatakse Hollandi ja JSS-i patrullide ehitamist. Nende rahastamisvõimaluste piiratus tõi aga kaasa prioriteedi – patrull-laevad. Selle tulemusena tekkis programmis ligi kaheaastane paus, mida kasutati kulude ja eeltootmise edasiseks optimeerimiseks.
2008. aasta esimese kvartali lõpus sõnastas DMO JSS-i jõudlusnõuded ja võttis peagi ühendust DSNS-iga pakkumissooviga. Tuli teha kompromisse, et hoida ühikuhind vaatamata selle suurusele ja keerukusele parlamendis 2005. aastal vastu võetud 265 miljoni euro tasemel. Vastuvõetud piirangud hõlmasid järgmist: maksimaalse kiiruse vähendamine 20-lt 18-le, ühe 40-tonnise kaaluga kraana eemaldamine, pealisehituse langetamine majutuskabiinidele kavandatud tasemele, angaari kõrguse vähendamine või põletusahju likvideerimine.
Vaatamata nendele kohandustele ei ole seadme üldine paigutus pärast projekteerimistööde algust suuri muudatusi toimunud. Vajadus tegutseda maakera erinevates piirkondades ja laiad transpordivõimalused sundisid kasutama suurt korpust. Seda oli raske kombineerida madalas vees tegutsemise võimalusega relvastamata ranniku vahetus läheduses, seetõttu pole seda funktsiooni üldse vaja. See asendatakse tõhusalt transpordihelikopteri või maandumislaevaga. Nende tegutsemist avamerel hõlbustab suur, stabiilne kere "logistika". Selle siluetti mõjutab enim kokpiti suurus ja asukoht, mis on tingitud vajadusest käitada samaaegselt kahte Boeing CH-47F Chinook kaherootorilist raskekopterit. Nende masinate kasutamine määras ka angaari suuruse ja asukoha - kuna neil puuduvad kokkupandavad rootorilabad, oli vaja see maandumisplatsile paigutada ja kasutada suuri väravaid. Selle kõrgus pidi algselt võimaldama põhiülekannete väljavahetamist, kuid nagu mainitud, sellest lõpuks loobuti. Chinookide asemel hakkab angaaris olema kuus väiksemat volditud rootorilabadega NH90. Helikopteritest peaks saama oluline vahend personali ja kaubaosade kiireks transportimiseks.
Laeva teine oluline ruum strateegilise transpordi mõttes on haagiste (ro-ro) kaubatekk. Selle pindala on 1730 m2 ja sellel on 617 m pikkune kaubaliin veoste rentimiseks, kuid mitte ainult. See on 6 m kõrgune paindlik kereala, kus saab hoida ka konteinereid ja kaubaaluseid. Ro-ro tekki ühendab maandumisalaga 40-tonnine tõstuk, mille platvorm on mõeldud Chinooki kandmiseks, kuid lahtivõetud rootoriga. Tänu sellele saab lennukikabiini täita ka standardpakettides sõidukite või kaubaga, mis koos angaarialaga annab lisaks 1300 m laadimisliini. Väljast pääseb ro-ro tekile hüdrauliliselt tõstetud kaldtee, mille tõstevõime on 100 tonni, mis asub kere tüürpoordi tagumises nurgas.
Transpordiahela oluline etapp on merel kõige raskema kauba ümberlaadimine praamidele või pontooniparkidele. Parim lahendus oleks kasutada laeva ahtris asuvat kai. See aga muudab paigaldise projekteerimise keeruliseks ja suurendab ehituse ühikumaksumust. Seetõttu kasutati lühikest ahtrirampi, millele lähenedes võib praam kergelt kere süvendisse vajuda ja oma vöörirambist lahkudes võtta lasti (näiteks sõiduki) otse ro-ro tekilt. See süsteem on loodud töötama merelainetega kuni 3 punkti. Lisaks on laeval kaks pöördlaudadele riputatud kiiret maandumispraami.
18. detsembril 2009 sõlmis DMO DSNS-iga lepingu, millega loodi üks JSS. ZrMs Karel Doorman (A 833) ehitati peamiselt Damen Shipyardsis Galati linnas.
Rumeenia Galac Doonaul. Kiilu panemine toimus 7. juunil 2011. Lõpetamata laev lasti vette 17. oktoobril 2012 ja pukseeriti Vlissingeni, kuhu see saabus augustis 2013. Seal varustati ja valmistati katsetamiseks ette. 2013. aasta septembris teatas kaitseministeerium, et rahalistel põhjustel pannakse JSS pärast ehituse lõppu müüki. Õnneks seda "ähvardust" ei realiseerunud. Üksuse ristimine toimus 8. märtsil 2014 tollase kaitseministri Jeanine Hennis-Plasschaerti poolt. Doorman ei saanud aga plaanipäraselt teenistusse astuda ja edasisi merekatseid läbi viia ning see ei olnud tingitud tehnilistest probleemidest.
