Nobeli preemiad – valikumenetlused

laureaadi nime väljakuulutamine

Nobeli preemia üleandmist ümbritseb mõistatus. Küll aga avaldatakse aeg-ajalt uudiseid, näiteks selle kohta, et teatud kirjanduskomisjoni koosolekutel sõimasid liikmed üksteist. Jagatakse Nobeli auhindu mitmeastmeline protseduur. Sügisel saavad tuhanded organisatsioonid Stockholmist ja Oslost kirju, milles palutakse kandideerida üksikauhindadele. Nobeli komiteed (5 aastaks valitud 3 inimest) ootavad vastust 1. veebruarini.

Igal aastal esitatakse iga teadusharu kohta keskmiselt umbes 300 inimest, rahupreemiale 120 ja kirjandusauhinnale umbes 200. Seda kinnitavad publikatsioonid, teadlaste puhul erialaajakirjas.

Eelvalik tehakse vastava komisjoni/komisjoni äranägemisel. Ja nii: Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia korraldab kolm komiteed – füüsika, keemia ja täiendava komitee Rootsi Panga auhindade jagamiseks majandusvaldkonnas; füsioloogia või meditsiiniga tegeleb Stockholmi Karolinska Instituudi komitee ja kirjandusega Rootsi Akadeemia komitee.

Komisjonid saavad vastu võtta lisaliikmeid perioodiks märtsist oktoobrini, parandades meeskonna oskusi. Iga komisjoni liiget võib valida kaks korda. Kuna mõnikord ilmub interdistsiplinaarne töö, hääletavad füüsika-, keemia- ja meditsiinikomisjonid ühistel koosolekutel. Komisjonide töö tulemused saavad 50 professorit, kes teatavad oma otsused oktoobris. Kuid see ei piirdu sellega. Kandidaatide arvustusi kirjutavad nüüd rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid, sealhulgas endised Nobeli preemia laureaadid. Auhinnasaajad lähtuvad oma hinnangutes ekspertide arvamusest, kes on nende hinnangul võimelised hindama kandidaatide tööd ja ulatust.

Juba juunis kogunevad komisjonide liikmed koosolekule, kus arutatakse lühinimekirja kandidaate ning tehakse eelvalik. Sellel koosolekul võidakse juba esitada kandidaat või kandidaat lõplikule valikule.

Komisjoni arutelud lõppevad hiljemalt septembri lõpuks. Komisjonid esitavad oma ettepanekud auhinna väljastavatele asutustele. Nad võtavad enamasti vastu kirju, kuid mitte alati. Taotlejate nimesid ei avalikustata. Valikuprotsessid peavad jääma saladuseks ja kogu protsessiga seotud isikud peavad jääma saladuseks 50 aastaks.

Kuigi otsused tehakse palju varem, on kõike kuni laureaadi nime avalikustamise päevani ümbritsetud ebakindluse, salapära ja ootuste oreooliga. Eelmise aasta oktoobris toimunud arutelude käigus arutatakse tavaliselt ainult selle suure teadussaate järgmiste väljaannete üksikasju. Peale võitjate väljakuulutamist ei mingeid selgitusi, kommentaare, arutelusid jne. Väljakul on ainult üks võitja (muidugi antud väljal), kes võtab kõik.

Lõppkokkuvõttes määratakse võitjad üksikute institutsioonide üldkoosolekul ja nimetatakse konkreetsed nimed. Arutelule järgneb hääletus. Kohe pärast seda üritatakse laureaati telefoni teel teavitada. Siis kuulavad ajakirjanikud uudiseid.