Opel Insignia – klassika uues väljaandes
Oleme uue Opel Insignia B esmaesitlust oodanud kaua. Eelmine põlvkond valitses ju turgu tubli 9 aastat. Ta oli kaaslane mitte ainult üksikisikutele, vaid nägime teda sageli ka ametiautona. Keskklassi limusiin, mille kapotil on tõmblukk, on olnud paljude korporatsioonide tunnuseks juba aastaid. Oli ju Opeli ühe äratuntavama auto eelmine kehastus suurepärane auto. Kas pärija kordab seda edu?
Väljastpoolt vaadates tundub uus Insignia B veidi suurem. Teise põlvkonna pikkus on 4897 mm, mis on eelkäijast vaid 55 mm pikem. Samamoodi laiusega: "vöö" uus kehastus 1863. aastal (ilma peegliteta), see tähendab "lisatud" ainult 7 mm. Kere on aga muutunud enam kui 4 sentimeetri võrra madalamaks, mistõttu näeb Insignia B suurem ja sportlikum. Teljevahe on samuti pikendatud 92 mm võrra (2829 mm-ni), rattad on üksteisest 20 mm kaugusel ja mõlemat üleulatuvad osad on lühendatud, mis mitte ainult ei täiusta välimust, vaid parandab ka sõidukogemust.
"Siis värvi mu maailm"
Testimiseks saime veidi tuhmi musta värvi eksemplari, mis valge kõrval on ideaalne kõnekaart müügiesindajale. Kuid huvitaval kombel on bränd uue Insignia jaoks ette valmistanud laia värvivaliku, sealhulgas kaks valget tooni (tavaline Summit ja pearl Abalone), neli tooni halli, kaks meresinist ning lisaks klassikalisele punasele ka ilus, metallik, pudeliroheline.
Visuaalselt on esimese ja teise põlvkonna Insignia kaks erinevat maailma. Originaal oli tõestus, et lihtsus on edu võti, samas kui uus kehastus on agressiivsem ja igast küljest nähtav.
Palju muutusi
Ees näeme kitsaid kauni disainiga esitulesid topelttiiva motiiviga, mida tunneme teistelt Opeli mudelitelt. Võre on viimistletuma ja optiliselt kergema kujuga, muutes esmamulje harmooniat ja dünaamikat meenutavaks. Disainerid leppisid kokku iseloomuliku reljeefiga, mis kulgeb piki kapotti, täpselt piki auto sümmeetriatelge. Teises põlvkonnas on see veelgi rohkem väljendunud kui eelkäijas.
Auto profiil on endiselt pikk elegantne joon, kuid rohkem väljendunud kaldkatuse joon on andnud siluetile veidi sportliku ilme. Ainus puudus on ... ukselingid. Mis on ukselink, seda näevad kõik. Ja neid on raske uuesti leiutada. Insignia B-l ulatuvad aga nii esi- kui ka tagaukse käepidemed kere kontuurist oluliselt väljapoole. See mitte ainult ei riku visuaalset efekti autot väljast vaadates, vaid häirib ka juhi vaatevinklist. Küljepeeglid on korralikud ja väikesed, pakkudes samas piisavat nähtavust. Õige asendi korral varjavad aga suurema osa vaateväljast ukselingid (eriti tagumised). Sellele pole mõistlikku seletust. Ja kuigi mulle uus Insignia väga meeldib, jätavad just need ukselingid mulle mulje, nagu kohtuksin nägusa mehega, kellel on ... koletult väljaulatuvad kõrvad.
Õnneks on tagantpoolt raske milleski viga leida. Tagumiste tulede kuju on nagu ka esituledel täielikult muudetud, asetades piklikud läätsed horisontaalselt. Lisaks on tagaluugil integreeritud spoiler, mis annab Insingitele kerge kõverusega veelgi sihvakamat.
Rahulik sisemus
Õnneks on Insignia B sisemust eelkäijaga võrreldes lihtsustatud. Mudeli esimese põlvkonna keskkonsool oli ju raske, kare ja mitte eriti intuitiivne. Astudes ühe Opeli populaarseima auto uude versiooni, on kohe näha, et see on rahulikum, kuid mitte ilma elegantsuseta.
Rool on kõvasti kaalust alla võtnud, muutes selle optiliselt kergemaks. Julged pöidlaprofiilid on paigutatud väga ergonoomilistesse kohtadesse, mistõttu lenks tunneb end käes väga hästi. Nupud, kuigi mitte vähem, kuid nende kuju on sõbralikum ja intuitiivsem. Raadiojaamale üleminekuks tuleb aga parem käsi roolilt eemaldada. Kui just kellelgi just ebaloomulikult pikk pöial pole – nupud asuvad üsna rooli telje lähedal.
Ka kellaajad on muutunud. Senised kombinatsioonid kesksest digitaalsest spidomeetrist tahhomeetri analoog-"poolega" asendati puhta klassikaga - kahe ümmarguse analoogkellaga, mille vahele pandi 3,5-tolline pardaarvuti ekraan. See on puhas, puhas ja läbipaistev. Lõdvestu. See kontseptsioon kirjeldab ehk kõige paremini uue Insignia interjööri iseloomu muutust.
Ka juhtimiskeskust on oluliselt lihtsustatud. Konsool on kergelt juhile orienteeritud, jättes ülaossa 7-tollise ekraani Opelilt tuttava lihtsa ja intuitiivse liidesega. Õnneks on olemasolev mininuppude sasipundar asendatud vaid mõne suure meedianupu ja väga lihtsa kahetsoonilise kliimaseadme juhtpaneeliga.
Must ja valge
Interjöör on kujundatud kontrastsetes toonides. Tume näidikupaneel ja ülemine ukseliistud harmoneeruvad hästi helebeeži riidest polstriga. Tumedad elemendid on valmistatud pehmest, spetsiifilise tekstuuriga materjalist, mis meenutab kergelt kummeeritud nahka. Kohtades, kus näiteks küünarnukkidega puhkame, võib leida pehmeid, puudutusele meeldivaid materjale. Ülejäänud osadest leiame aga tüüpilist plastikut. Värsket õhku on tunda ka üsna kõrgel kesktunnelis, mis on viimistletud klaverimustaga. Pean tunnistama, et see näeb üsna elegantne välja ja üllataval kombel pole sellel praktiliselt ühtegi sõrmejälge.
Võrreldes Insignia A-ga on esiistmete asend 3 sentimeetrit madalamal, mida on üsna lihtne tunnetada. Istmed on kaunistatud kerge kangapolsteriga, mis pakub väga korralikku külgtuge. Lisaks on neil piisavalt pikk iste, mis kindlasti meeldib pikkadele inimestele. Need on aga üsna kitsad, mis võib suurte mõõtmetega inimesi häirida. Istmete miinuseks on tugevalt sissetõmmatud nimmeosa, mida vaatamata asendi reguleerimisele üles-alla tasapinnas on raske mugavasse asendisse paigutada. Teine asi on ebameeldivalt kõva peatugi. Dünaamilise liikumise puhul võib reisijale jääda mulje, et ta lööb kuklasse vastu materjaliga kaetud seina.
Tagaistmel on ruumi veelgi rohkem kui esimese põlvkonna Insignial, kus ruumikus oli nagunii teise istmerea tugevaks küljeks. Pikakasvulised võivad kurta aga üsna madala katusejoone üle. Tagaistme langetamise tõttu ei saa probleemiks mitte pearuumi puudumine, vaid piisavalt tõmmatud jalgadega asend. Tagaküljelt leiame peale kokkupandava käetoe ja parajalt suured taskud ustes, vaid ka konditsioneeri tuulutusavad ja kaks USB-sisendit.
Samuti leiame pakiruumis palju ruumi. Hoolimata sellest, et eelkäija, uus Insignia, eemaldas 40 liitrit pakiruumi, on meil siiski saadaval 490 liitrit. Tänu läbimõeldud planeeringule ja tasasele põrandale piisab sellistest pagasiruumi mõõtmetest ka perepuhkuse ajal. Pärast tagaistme kokkuklappimist saame 1450 liitrit ruumi, mis on esimese põlvkonnaga võrreldes 20 liitrit vähem.
MOOTOR
Katsekeha kapoti all oli 1.5-hobujõuline turboülelaaduriga bensiinimootor. Maksimaalne pöördemoment on 165 Nm ja see on saadaval vahemikus 250-2000 p/min. See on koht, kus Insignia eesmärk on kiirendada. Üle 4500 p/min kaotab mootor vaatamata kõige vaiksematele helidele selgelt oma jõu. 4-liitrine agregaat tundub nii suure auto jaoks liiga väike, eriti kui plaanite edasisi sõite pagasi ja täiskomplektiga reisijatega. 100 km/h-ni saame aga kiirendada 8,9 sekundiga, mis on igati korralik tulemus.
Testiüksuses pandi mootor paari 6-käigulise manuaalkäigukastiga, mis väärib oma paindlikkuse eest palju kiitust. Isegi viimasel käigul, suhteliselt madalatel mootoripööretel, kiirendab auto probleemideta. Puuduseks võib aga olla kasti ehitusviis. Tungraua käik on pikk ja külgnevad käigud (nt 1, 3 ja 5) on üksteisest üsna kaugel. Seetõttu nõuab käiguvahetus parema käe väljendusrikast lainetust.
Kütusekulu linnas on veidi üle 7 liitri, mis on isegi veidi väiksem kui tootja deklareeritud andmed (7,3 l / 100 km). Küll aga tegi Opel kütusekulu testid maanteel ilmselt ainult allamäge ... Kataloog lubab maanteel keskmiseks kütusekuluks 5,2 l / 100 km, kuid praktikas ületab see 8,5 l. Mootori töötamine piisavalt kõrgel kiirusel, et hoida kiirust 140 km/h, tekitab märkimisväärset isu bensiini järele.
Juhtiv
Insignia esimene põlvkond oli lihtsalt sõbralik. See oli üks neist autodest, mis töötab vähese või üldse hoolduseta. Teine põlvkond oli aga selles osas veelgi arenenum. Vaatamata suurtele mõõtmetele on auto üllatavalt kerge ja kergesti juhitav. Roolivõimendi on seatud tüüpilisele linnaasendile, mis tekitab suurel kiirusel sõites veidi veidra tunde. Nii maanteel kui ka linnaliikluses sõites ei maksa aga rääkida mingist tõsidusest. Ainus negatiivne on see, et pöörderaadius on kasvanud üle meetri (praegu 11,74 m).
Maanteel sõites ja tugevate külgtuulepuhangutega on tunda kerget esisilla “segamist”. Kui tagaosa jääb rahulikuks, siis esiosa tundub veidi õõtsuvat, eriti kui tuulisel päeval teeäärsest energiabarjäärist lahkume.
Vedrustus oli väga hästi üles seatud. Tundub, et see on ideaalne kompromiss jäikuse ja täpse käsitsemise ning pehmuse vahel, mis tagab õige mugavuse.
Kas uus põlvkond kordab oma eelkäija edu?
Opel Insignia B jagab paljusid samu geene kui originaal A. See on sama sõbralik ja hõlpsasti juhitav. Sellel on aga palju kaasaegsemad lahendused. Vaieldamatult on paranenud ka interjööri välimus ja kvaliteet. Kas uus põlvkond kordab oma eelkäija edu? Esimene Insignia seadis lati kõrgele – alates selle turuletoomisest 2008. aastal on müüdud üle 900 ühiku. Uut Insigniat esitleti maailmale tänavu Genfi autonäitusel ning tootmine algas vaid paar kuud tagasi – juunis. Opel on aga sellele mudelile juba rohkem tellimusi registreerinud. Kõik märgid viitavad sellele, et uus Insignia on taas hitt.
