Peaaegu kolmkümmend aastat sõda

See on lahing, mis on kestnud alates World Wide Web tulekust. Juba oli võitjaid, kelle võit osutus hiljem lõplikust kaugel. Ja kuigi lõpuks tundus, et Google "veeretas", kostab taas võitlusantimoni.

Uus (kuigi mitte täpselt sama) Edge brauser Microsoft (1) oli hiljuti saadaval nii Windowsi kui ka MacOS-i jaoks, kuid mitte beetaversioonis. See põhineb Chromiumi koodibaasil, mida haldab peamiselt Google.

Microsofti sammudel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed ja need pole ainsad muudatused, mida oleme viimasel ajal veebibrauseri turul näinud. Pärast mõningast stagnatsiooni selles valdkonnas on midagi muutunud ja mõned räägivad isegi brauserisõja tagasitulekust.

Peaaegu samaaegselt Edge'i "tõsiselt" sisenemisega ilmus teave koondamiste kohta Mozilli.

- ütles ettevõtte presidendi kohusetäitja TechCrunchi teenusele, Mitchell Baker. Seda on tõlgendatud mitmeti, kuigi mõned näevad seda pigem lähenemise kui Mozilla kokkuvarisemise märgina.

Kas Microsoft ja Mozilla saavad millestki aru?

Microsoft näib olevat mõistnud, et täiesti oma veebikuvamisprogrammi loomise projekt oli ülesmäge, mis ei olnud investeeringuid ja ressursse väärt.

Liiga paljud veebisaidid näevad Edge'is halvad välja lihtsalt seetõttu, et need on kirjutatud spetsiaalselt Chrome'i või Webkit Safari jaoks, järgimata universaalsemaid standardeid.

Iroonia on see, et kaua aega tagasi võttis Microsoft Internet Explorer veebi peaaegu täielikult üle, kuna nõudis veebiarendajatelt omakoodi. Nüüd on Microsoft teinud raske otsuse loobuda oma sellisest tootest ja minna üle Chrome'iga samale tehnoloogiale. Kuid on ka erinevusi. Näiteks võtab Microsoft veebisaitide jälgimise osas teistsuguse seisukoha kui Google ja on loomulikult integreerinud Edge'i oma teenustesse.

Mis puutub Mozillasse, siis räägime peamiselt fookuse nihkest privaatsusele keskenduvama töömudeli suunas. Firefoxi otsus blokeerida jälgimisküpsised inspireeris Apple'i eelmisel aastal selles osas veelgi agressiivsem olema ja juurutas WebKitis jälgimise blokeerimise poliitika.

2020. aasta alguses oli isegi Google sunnitud sellega seoses midagi ette võtma ja lubas kolmandate osapoolte küpsised jäädavalt keelata.

Privaatsus: brauserisõdade uus lahinguväli

Vana sõja uus versioon on mobiiliveebi kõige jõhkram. Mobiilne Internet on tõeline mülkas ning sujuva jälgimise ja andmete jagamisega tundub mobiilseadmetes veebis surfamine lausa mürgine.

Kuna aga nende lehtede avaldajad ja reklaamifirmad ei saa olukorra parandamiseks koostööd teha, näib, et brauseri arendajad vastutavad järelevalvet piiravate mehhanismide väljatöötamise eest. Kuid iga brauseriettevõte kasutab erinevat lähenemist. Mitte igaüks ei usu, et kõik tegutsevad Interneti-kasutajate huvides, mitte näiteks reklaamist saadava kasumi nimel.

Kui räägime uuest brauserisõjast, on olulised kaks fakti. Esiteks on olemas radikaalsed meetodid ja lahendused. reklaami rolli muutumine, piiravad oluliselt või täielikult nende mõju võrgule. Teiseks on meie nägemus sellisest sõjast kui võitlusest turuosa pärast suuresti aegunud. Mobiiliveebis – ja see, nagu juba mainisime, on uue konkurentsi põhipõld – toimub teistele brauseritele üleminekut vähesel määral ja vahel pole see võimalik, nagu näiteks iPhone’i puhul. Androidis põhinevad enamik valikuid nagunii Chromiumil, nii et see valik muutub mõnevõrra võltsiks.

Uued brauserisõjad ei seisne selles, kes loob muus mõttes kiireima või parima brauseri, vaid selles, milliseid teenuseid adressaat ootab ja millist andmepoliitikat ta usaldab.

Ära ole monopol, ära ole

Muide, tasub pisut meenutada brauserisõdade ajalugu, sest see on peaaegu sama vana kui WWW.

Esimesed tavalistele Interneti-kasutajatele mugavad brauserid hakkasid ilmuma 1993. aasta paiku. Varsti võttis programm juhtiva positsiooni. Mosaiik (2) täiusliku kujuga Netscape Navigator. Aastal 1995 ilmus Internet Explorer Microsoft, millel esialgu polnud tähtsust, kuid millel oli suur tulevik.

2. Plaaditud brauseriaken

Internet Explorer (IE) oli selleks ette nähtud, kuna see oli Windowsi tarkvarapaketti vaikebrauserina kaasas. Kuigi Microsoft kaevati antud juhul monopolidevastases võitluses kohtusse, kuulus 2002. aastal siiski 96% brauseriturust. Täielik domineerimine.

2004. aastal ilmus esimene Firefoxi versioon, mis hakkas kiiresti liidrilt turgu võtma (3). See oli paljuski Netscape'i "kättemaks", kuna fire fox töötati välja vana brauseri lähtekoodist, mida usaldas arendajate kogukonda ühendav Mozilla Foundation. Veel 2009. aastal oli Firefox maailma edetabelis liidrikohal, kuigi selget domineerijat siis veel polnud ning erinev statistika andis tunnistust ägedast konkurentsist. 2010. aastal langes IE turuosa esimest korda alla 50%.

3. Brauserisõjad enne 2009. aastat

Need olid erinevad ajad kui varase Interneti-ajastu ja uus mängija, brauser, kasvas kiiresti. Google Chromekäivitati 2008. aastal. Mõnda aega on sellised edetabelid nagu StatCounter näidanud kolme enam-vähem võrdse edetabeliga brauserit. Mõnikord on Explorer tulnud tagasi juhtpositsioonile, mõnikord on Chrome sellest edestanud ja mõnikord on Firefox juhtima asunud. Konkureerivate tarkvarade turuosaandmetes mängis üha olulisemat rolli mobiilne veeb ning seda domineeris selgelt Google ja selle Android-süsteem Chrome'iga.

See on kestnud juba aastaid teine ​​brauserisõda. Lõpuks, pärast ülesmäge lahingut, oli Chrome 2015. aastal igavesti oma konkurentidest ees. Samal aastal peatas Microsoft Internet Exploreri uute versioonide arendamise, võttes Windows 10-s kasutusele uue Edge'i brauseri.

2017. aastaks olid Opera, Firefoxi ja Internet Exploreri aktsiad kummagi osas langenud tublisti alla 5%, samas kui Google Chrome saavutas üle 60% maailmaturust. 2017. aasta mais teatas Andreas Gahl, üks Mozilla endistest ülemustest, avalikult, et Google Chrome võitis teise brauserisõja (4). 2019. aasta lõpuks oli Chrome'i turuosa tõusnud 70%-ni.

4. Brauseri turuosa muutused viimase kümnendi jooksul

See on siiski vähem kui IE 2002. aastal. Tasub lisada, et pärast selle domineerimise saavutamist libises Microsoft brauserivõitlustes ainult redelist allapoole – kuni tuli end üles öelda ja sirutada käe suure konkurendi programmeerimistööriistade poole. Samuti peame meeles pidama, et Mozilla Foundation on organisatsioon ja selle võitlusi juhivad veidi teised motiivid kui Google'i kasumi tagaajamise puhul.

Ja nagu mainisime – kui peetakse uut brauserisõda kasutajate privaatsuse ja usalduse pärast, ei ole selles vallas järjest kehvemate reitingutega Google edule määratud. Aga loomulikult ta võitleb. 

Vaata ka: