Kas peaksin kartma suure läbisõiduga autosid?
Odomeetri näit ei määra sõiduki seisukorda. Ka erinevad tegurid loevad, sest kilomeetrid pole veel kõik.
Vaevalt, et auto suur läbisõit on müüjale uhkuseks, välja arvatud juhul, kui autol on rekordiliselt läbitud kilomeetreid ja kui see on heas korras, võib seda tõesti imetleda. Selliseid olukordi tuleb aga ette üliharva ning läbisõidurekordiomanikeks on juba sellised autod, mis sobivad pigem muuseumikogudesse kui igapäevaseks kasutamiseks. Lisaks on nende hinnad ka rekordilised.
Hoolimata sellest, et nagu eksperdid rõhutavad, ei ole odomeetri näit auto seisukorras määrav tegur, ei ole suur läbisõit midagi sellist, mis võiks potentsiaalset ostjat inspireerida. Seega on neid, kes püüavad takistada kasutatud auto ostjal tegelikku odomeetri näitu teada saamast. Elektrooniline kirje ei ole takistuseks, sest "läbisõidu korrigeerimise" spetsialistid saavad seda muuta nii, et seda saab tuvastada alles pärast kõigi auto elementide põhjalikku kontrolli, millesse see teave töö ajal salvestatakse. Tegeliku läbisõidu varjamine läheb sageli veelgi kaugemale, et vabaneda muudest jälgedest, mida auto on sõitnud palju rohkem, kui ta praegu odomeetril on. Kulunud ja kõvasti kulunud juhiiste annab teed teisele, aga palju paremas seisukorras, samuti rooli- ja käigukasti kate. Pedaalide paljaste metallist padjandite asemel on ka kulunud kummipatju, kuid palju vähemal määral. Need on vaid mõned paljudest viisidest, kuidas pärast pikki kilomeetreid jälgi jälgida.
Ka kasutatud autode ostjad ei löö pimedaks ning teavad, kuidas ja kust otsida läbisõidupettuse märke. Nad tahavad tema kinnitust. Kedagi ei eksita fakt, et viis aastat tagasi tehti autole 80 000 km läbisõiduga ametlikus teenindusjaamas ülevaatus, siis sõitis omanik teistesse teenindusjaamadesse ja nüüd on odomeetril vaid 93000 XNUMX km. Mis puutub väitesse, et läbisõit on nii väike, sest autoga sõitis aeg-ajalt vanem meesterahvas. Kõik teavad, et sellisel juhul on selliste autode ostmiseks alati pikk järjekord lähisugulastest või headest sõpradest, kes ootavad müüki. Sellest saavad ka müüjad väga hästi aru ja kui juba auto väikese läbisõiduga seletavad, siis on võimalus seda uskuda.
Teisest küljest, kas tõesti on vaja iga hinna eest vältida suure läbisõiduga autosid? Kas iga juba 200-300 tuhat kilomeetrit läbinud auto sobib ainult vanarauaks? Kindlasti mõjutab auto läbisõit selle tehnilist seisukorda näiteks erinevate komponentide progresseeruva kulumise tõttu, kuid lõpptulemus on erinevate komponentide resultant.
Auto koosneb paljudest sõlmedest ja üldiselt tohutul hulgal osadest. Nende vastupidavus sõltub erinevatest teguritest. On neid, mis töötavad usaldusväärselt ka paljude aastate möödudes, ja on neid, mis kuluvad ära mitme või mitme tuhande kilomeetri järel. Nõuetekohane töö ei hõlma ainult teatud materjalide ja osade perioodilist väljavahetamist. Siia alla kuuluvad ka remonditööd, mis tekivad mitte ainult liigse kulumise, vaid ka erinevate juhuslike sündmuste tõttu. Tootja tehnoloogia järgi teostatud remont tähendab, et omavahel toimivad osad saavad pikka aega usaldusväärselt edasi töötada. Seevastu remont, mis seisneb ainult kahjustatud elemendi asendamises uuega, taastab seadme töö ja on suhteliselt odav. Sellega kaasneb aga suur oht, et see peagi uuesti ebaõnnestub mõne muu elemendi kahjustuse tõttu, mille kulumisaste on sarnane ülejäänud osaga, välja arvatud asendatud.
Täpselt dokumenteeritud ülevaatuste ja remonditööde ajalugu teeb sõiduki töökindluse taseme hindamise lihtsaks. Kui suure läbisõiduga autol on mõned võtmekomponendid juba vahetatud, siis tõenäoliselt kestavad need kauem kui uude väikese läbisõiduga autosse paigaldatud.
Auto üldist seisukorda mõjutab ka juhi sõidustiil, tingimused, milles sõidukit juhitakse ja kuidas omanik sellesse suhtub.
Korralikult hooldatud ja remonditud auto võib isegi suure läbisõiduga olla palju paremas seisukorras kui see, millega on sõidetud palju vähem kilomeetreid, kuid mis on juhuslikult käivitatud ja hooldatud.
Rekordiline läbisõit:
Suurima läbisõiduga sõiduauto on praegu 1800. aasta Volvo P1966, mille omanik on ameeriklane Irving Gordon. 2013. aastal saavutas Rootsi klassik odomeetril 3 miljonit miili ehk 4 827 000 kilomeetrit.
240. aasta Mercedes-Benz 1976D on läbitud kilomeetrite arvult teisel kohal. Selle kreeklasest omanik Gregorios Sachinidis sõitis sellega enne Saksamaale Mercedese muuseumile üleandmist 4 599 016 km.
Teine rekordiomanik on kuulus 1963. aasta Volkswagen Beetle, mille omanik on California (USA) elanik Albert Klein. Kolmkümmend aastat läbis auto 2 320 249 km distantsi.
