Suzuki Ignis – vähesega saab palju ära teha
Artiklid

Suzuki Ignis – vähesega saab palju ära teha

Möödunud aasta on olnud Suzuki kaubamärgi jaoks eriline. Esiteks Baleno esmaesitlus, seejärel populaarse SX4 S-Crossi uuendatud versioon ja lõpuks Ignise mudeli uus kehastus. Hiljuti olime esimeste seas, kes seda autot nägime. Kuidas see töötab?

Suzuki nimetab Ignist "ülikompaktseks linnamaasturiks". Võib-olla oleks termin "maastur" veidi kohasem, sest peale rataste arvu pole Ignisel maasturiga suurt ühist. Selle välimus tekitab kindlasti poleemikat. Kui olete sündinud 80ndate ja 90ndate vahetusel, siis mäletate ilmselt mitte eriti arenevat multifilmi nimega "Mootorhiired Marsilt". Miks ma seda mainin? Ühest pilgust Ignisele ja muinasjututegelasele piisab, et näha mõningaid sarnasusi. Jaapani kaubamärgi väikseim mängija näib kandvat maski a la Zorro, milles üks multikategelastest paraadil käis. Kui Ignise esiots näeb pisut naljakas välja, siis tuleb tunnistada, et see näeb kena ja originaalne välja. Vaatamata nõudepesumasina suurusele püüab see vähemalt visuaalselt olla massiivne. Vaevalt saab efekti muljetavaldavaks nimetada ja vaevalt keegi Jaapani maasturi eest põgeneb. LED-esituled (saadaval vaid Elegance varustustasemel) annavad esiosale aga modernse ja ennekõike huvitava välimuse. Ja Zorro kapott, mida mõned inimesed auto esiküljel näevad, on kindlasti tegur, mis muudab Ignise mingil määral meeldejäävaks.

Kui disaineritel oli auto esiosas piisavalt inspiratsiooni ja peenust, siis mida kaugemale taha, seda hullemaks see läheb. B-samba külge pole midagi klammerduda. Aga selle tagant leiame peaaegu ristkülikukujulise ukse, nagu ahju, ja auto tagaosast... Hmm, mida? Kolmekordne reljeef (vastupidiselt esimestele assotsiatsioonidele) ei ole Adidase logo, vaid seitsmekümnendatel toodetud sportauto Suzuki Fronte Coupe tunnus. Ülikompaktse maasturi tagaosa lõpeb peaaegu vertikaalselt. Nagu keegi oleks just tüki seljast ära lõiganud. Auto au kaitsevad aga LED-tagatuled, mis on aga taas saadaval vaid Elegance variandis.

Neli või viis inimest?

Suzuki Ignis on tegelikult ülikompaktne auto. Sellel on väga väike 4,7-meetrine pöörderaadius, mis muudab selle mugavaks rahvarohketes linnades. Vaatamata sellele, et sõitjateruum on Swiftist 15 sentimeetrit lühem, pakub see väga sarnast ruumi. Tagaiste ei pruugi pikamaasõitu soodustada, kuid 67-kraadine tagaluuk teeb teisele istmereale ligipääsu kindlasti lihtsamaks. Premium-paketist saame Ignise valida neljakohalisena (jah, põhiversioon on vähemalt teoreetiliselt viiekohaline). Seejärel on tagaiste poolitatud 50:50 ja sellel on mõlema istme iseseisva liikumise süsteem. Tänu sellele saame auto tagaosas ruumi veidi suurendada, niigi väikese pagasiruumi tõttu, mis esiveolise versiooni puhul on vaid 260 liitrit (nelikvedu võtab ligi 60 liitrit lisamahtu) . Kui aga otsustame tagumiste istmete seljatoed alla klappida, võime saada kuni 514 liitrit, mis võimaldab meil kanda rohkemat kui lihtsalt ostuvõrku.

Kuidas Suzuki ohutuse eest hoolitses?

Vaatamata XS-i funky välimusele ja suurusele, uhkeldab Suzuki Ignis üsna korraliku varustusega. Elektrilised aknatõstukid, soojendusega esiistmed, satelliitnavigatsioon või multifunktsionaalne rool on vaid mõned maiuspalad, mida selle pisikese pardalt leida võib. Bränd on hoolitsenud ka ohutuse eest. Ignis on muu hulgas varustatud Dual Camera Brake Supportiga, mis aitab vältida kokkupõrkeid, tuvastades teel olevaid jooni, jalakäijaid ja muid sõidukeid. Kui juht ei reageeri, annab süsteem hoiatusteateid ja seejärel aktiveerib pidurisüsteemi. Lisaks pakub Ignis ka plaanivälise reavahetuse abilist ja süsteemi, mis tuvastab sõiduki kontrollimatu liikumise. Kui sõiduk liigub raja ühest servast teise (eeldusel, et juht on väsinud või hajunud), kostab hoiatussignaal ja näidikupaneelile ilmub teade. Lisaks oli Ignis varustatud hädapidurdussignaaliga, mis hoiataks ohutulede abil teisi taga sõitvaid juhte.

Oleme teel

Ignise kapoti all on 1.2-liitrine DualJet vabalthingav bensiinimootor. Neljasilindriline mootor suutis genereerida 90 hobujõudu, mis pani väga meelsasti liikuma vaid 810 kilogrammi kaaluva beebi. Maksimaalne pöördemoment 120 Nm, kuigi südant see kiiremini põksuma ei pane, aga auto kiirendab üsna reipalt. Nelikveolise versiooni puhul võtab kiirendus 0–100 km/h 11,9 sekundit. Ainult esivedu – 0,3 sekundit pikem. Tegelikult on rooli taga tunda, et atmosfääriüksus kiirendab innukalt kerget keha. Huvitaval kombel ei jää isegi kiirteekiirusel muljet, et Ignis hakkab maast õhku tõusma. Kahjuks on A-segmendi autod suurtel kiirustel sageli üsna ebastabiilsed. Ignis sellist probleemi pole – olenemata kiirusest sõidab see enesekindlalt. Kiirem pööramine on aga nagu paadi pööramine. Pehmeks häälestatud vedrustus koos kõrge kliirensi ja kitsa roomikuga ei võimalda kiiret kurvide läbimist.

Võib tekkida küsimus – miks nimetatakse seda naljakat väikest A+ segmendi autot üldiselt linnamaasturiks? Kompaktne või mitte. Noh, Ignisel on märkimisväärne 18-sentimeetrine kliirens ja valikuline AllGrip nelikvedu. Marek aga hoiatab teda kohe – Ignis on roadster, nagu Pudzianowski baleriin. Tegelikult oleks selle lapse viimine raskemale maastikule määratud läbikukkumisele. Lisavedu tuleb aga kruusa, kerge muda või lumega, mis annab sõitjale enesekindlama juhitavuse ja meelerahu. Mehhanism on lihtne – viskoosne sidur edastab esiratta libisemise korral pöördemomendi tagasillale.

Lõpuks on küsimus hinnas. Odavaim viiekäigulise manuaalkäigukasti, esiveo ja Comfort versiooniga Ignis maksab 49 900 zlotti. Valides AllGripi nelikveo ja Elegance’i rikkalikuma versiooni (sealhulgas LED-tuled, satelliitnavigatsioon, automaatne kliimaseade või kahe kaameraga kokkupõrkevastase pidurduse tugi), on meil juba märkimisväärne 68 900 zlotti suurune kulu. Alates jaanuarist on pakkumises ka hübriidversioon 1.2 DualJet SHVS, mille hinnaks kujuneb 68 900 zlotti.

Lisa kommentaar