Relvista oma rahvas sõjaks
2 × 5,56 mm NATO automaatkarbiini CZ BREN 45 on Tšehhi relvajõud juba kasutusele võtnud ja 7,62 × 39 mm kambriga versiooni kasutas hiljuti Prantsuse eriüksus GIGN. .
XNUMX. ja XNUMX. sajandi vahetuse periood oli paljuski sarnane nn. Belle époque, mis hõlmab ajavahemikku Prantsuse-Preisi sõja lõpust kuni Esimese maailmasõja alguseni. Pärast kommunismi kokkuvarisemist Euroopas ning Nõukogude bloki ja Varssavi pakti kokkuvarisemist hingasid paljud kergendatult ning üldlevinud arvamus, et maailm on lõpuks mõistusele tulnud ja et vähemalt Euroopas vastasseis kahe vaenuliku suurriigi vahel, mis on viimased paarkümmend aastat selle kohal rippunud. Naljaga pooleks võib öelda, et Euroopa hingas värsket õhku ja tantsis jälle. See eufooria ei kestnud aga kaua ...
Kõigepealt toimusid rahutused Balkanil, mis kujunesid mitmeks aastaks kodusõjaks, seejärel puhkes konflikt Venemaa ja Ukraina vahel ning Lähis-Idas valitses kaos. Riigid, kes elasid mitu aastat kõigutamatu rahu ja turvalisuse tunnetes, olles järsult vähendanud oma relvajõudude seisu ja kaitsekulutusi, leidsid end ootamatult olukorrast, kus taas aktuaalseks sai küsimus: kas kaitsete ise oma vabadust ja heaolu või allud kellegi teise tahtele? Tõenäoliselt pole tänapäeval maailmas ühtegi riiki, kus võimud vabatahtlikult viimase variandi valiksid... Viimastel aastatel on lisaks eelmainitule üha aktuaalsemaks muutunud ka teine küsimus: kuidas sa ennast kaitsed? Traditsiooniline vastus, mis pole muutunud piibliaegadest, on: ma relvastan oma rahva. Seda on aga lihtsam öelda kui teha. Häid relvi pole lihtne toota, see tähendab tõhusat, kaasaegset ja kvaliteetset teostust. Ei piisa sellest, kui lubada meestel (tänapäeval sagedamini naistel, kelle osakaal relvajõududes ja korrakaitsekoosseisudes pidevalt kasvab) oma relvi ja laskemoona üle anda. Sõdur peab olema riietatud nii, et ta tunneks end mugavalt ja vabalt liikudes igasugustes tingimustes. Talle tuleb anda ka midagi, mis kaitseb teda vaenlase vägivalla eest. Sellest aga ikkagi ei piisa – sõdurile tuleb anda ka varustus ja varustus, mis võimaldab tal kanda relvi, laskemoona ja kõike muud vajalikku. Et relvad ühilduksid teiste varustusega, peavad need olema hoolikalt integreeritud ja konfigureeritud nii, et need toetaksid üksteist, taluksid põllul töötamise ajal tekkivaid lööke, et teeniksid kasutajat kõige paremini ja samal ajal ei segaks et tema jaoks on kõige olulisem kaitsta oma lähedasi ja nende kodu ohu eest.
Kliendi seisukohalt saab paljud maavägede relvastusega seotud probleemid kõrvaldada, kui leidub keegi, kes võtab enda peale süsteemiintegraatori ülesande ehk keegi, kes suudab pakkuda mitte ainult üksikuid elemente, vaid ka terviklik süsteem, koostalitlusvõimeline ja täielikult toimiv. Süsteemiintegraator on ka täislahenduste pakkuja. Nende pakkumiseks on aga vaja teada teenuse osutaja nõudeid, süsteemi üksikute elementide üksikasjalikke omadusi ning, mis kõige tähtsam, teada teenuse olemust ja saaja staatust, st. sõdur. või relvastatud formatsiooni ohvitser. Kompetents ja oskus kombineerida komponente, mis ei ole alati omadustelt ühilduvad, eristab integraatorit tavalisest müüjast, kes kallab mitu toodet ühte kotti.
Esmapilgul võib tunduda, et kõik eelnev kehtib ainult keerukate relvasüsteemide kohta. See aga ei vasta tõele – seda kõike saab rakendada ka jalaväelase relvastuses. Jalaväge peetakse lahingute kehvaks kuningannaks. Väide, et turvaline on ainult territoorium, millel meie jalg seisab, jääb kehtima. Võib arvata, et tänapäeval, asümmeetriliste konfliktide ajastul, on see asjakohane kahel viisil. Selliseid konflikte ei võideta mitte lahinguväljal, vaid eelkõige inimeste südametes ja mõtetes. Mitte soomusrüü alla peidetud ega kõrgel maapinna kohal lendamisel, vaid maas kõndivad tavalised inimesed. Keegi ei saa neid asendada.
