Miks just TÅ¡iili laevastik?
Sõjavarustus

Miks just TÅ¡iili laevastik?

Üks kolmest Briti Type 23 TÅ¡iili fregatist – Almirante Cochrane. Kas nendega liituvad teised selle seeria laevad, mis on endiselt Kuningliku merevÀe teenistuses? Foto USA merevÀgi

Seda mõnevõrra lihtsustades, ilma pahatahtlikkuse ja kadeduseta, võib Armada de Chile'i nimetada "kasutatud" laevastikuks. See termin on tõsi, kuid selle halvustav tÀhendus ei kajasta tÀielikult seda tÌÌpi relvajõudude tÀhtsust Tšiili jaoks ega riigi võimude jõupingutusi suhteliselt kaasaegse merevÀe ehitamisel ja Ìlalpidamisel.

Lõuna-Ameerika lÀÀnerannikul asuv TÅ¡iili pindala on 756 950 km2 ja seal elab 18 380 000 inimest. See hõlmab umbes 3000 saart ja laidu, mis asuvad nii mandri lÀhedal kui ka Vaikses ookeanis. Nende hulgas on: Lihavõttesaar - peetakse ÃŒheks kõige eraldatumaks kohaks maailmas ja Sala y Gómez - PolÃŒneesia kõige idapoolsem saar. Esimene on 3600 km kaugusel ja teine ​​3210 km kaugusel TÅ¡iili rannikust. Sellele riigile kuulub ka TÅ¡iilist vaid 600 km kaugusel asuv Robinson Crusoe saar, mis võlgneb oma nime Daniel Defoe romaani kangelasele (selle prototÌÌbiks oli 1704. aastal saarele jÀÀnud Alexander Selkirk). Selle riigi merepiiri pikkus on 6435 km ja maismaapiiri 6339 km. TÅ¡iili laiuskraad on ÃŒle 4300 km ja meridiaan selle kõige laiemas kohas on 445 km (mandril).

Riigi asukoht, piiride kuju ja vajadus teostada tõhusat kontrolli kaugete saarte Ìle seavad riigi relvajõududele, eriti merevÀele tõsiseid vÀljakutseid. Piisab kui mainida, et Tšiili majandusvööndi pindala on praegu Ìle 3,6 miljoni km2. Tšiilile on rahvusvaheliste lepingutega eraldatud palju suurem, ligikaudu 26 miljoni km2 suurune SAR-tsoon. Ja pikemas perspektiivis võib Tšiili merevÀe ees seisvate Ìlesannete raskusaste ja keerukus ainult kasvada. Kõik tÀnu Tšiili pretensioonidele osale Antarktikast, sealhulgas kÌlgnevatele saartele, mille pindala on Ìle 1,25 miljoni km2. See territoorium toimib riigi elanike meelest Tšiili Antarktika territooriumina (Territorio Chileno Antártico). Tšiili plaanidele takistavad nii Antarktika lepingu vormis rahvusvaheline leping kui ka Argentina ja Suurbritannia nõuded. Veel võib lisada, et 95% Tšiili ekspordist vÀljub riigist laevade pardal.

Mõned numbrid...

Tšiili relvajõude peetakse Ìheks kõige paremini vÀljaõpetatud ja varustatud armeeks Lõuna-Ameerikas. Sõdureid on kokku 81 000, neist 25 000 merevÀe kohta.Tšiilis on kohustuslik ajateenistus, mis kestab lennu- ja maavÀgedel 12 kuud ning merevÀes 22 kuud. Tšiili armee eelarve on umbes 5135 miljonit USA dollarit. Osa armee rahastamiseks vajalikest vahenditest tuleb riigifirma Codelco teenitavast kasumist, mis on maailmas vase tootmise ja ekspordi liider. Vastavalt Tšiili seadustele eraldatakse igal aastal kaitseotstarbeks summa, mis võrdub 10% ettevõtte ekspordivÀÀrtusest. Kasutamata vahendid investeeritakse strateegilisse fondi, mille vÀÀrtus on juba ligikaudu 5 miljardit USA dollarit.


 Ja natuke ajalugu

Armada de Chile pÀritolu pÀrineb aastast 1817 ja sõjad võideldi riigi iseseisvuse eest. PÀrast selle võitmist alustas Tšiili territoriaalset laienemist, mille kÀigus mÀngisid merevÀed Ìsna olulist rolli. Sõjaajaloo seisukohalt huvitavamad sÌndmused leidsid aset Vaikse ookeani sõja ajal, mida tuntakse ka nitraadisõja nime all, mis toimus aastatel 1879-1884 Tšiili ning Peruu ja Boliivia Ìhendatud vÀgede vahel. Sellest perioodist pÀrineb Huáscari muuseumilaev. Sõja alguses teenis see monitor Peruu lipu all ja oli vaatamata Tšiili merevÀe mÀrkimisvÀÀrsele eelisele vÀga edukas. Lõppkokkuvõttes vallutas laeva Tšiili ja see on tÀnapÀeval mõlema riigi laevastike ajalugu meenutav monument.

1879. aastal viisid Tšiili vÀed lÀbi dessantoperatsiooni, mis kulmineerus sadama ja Pisagua linna vallutamisega. NÌÌd peetakse seda amfiiboperatsioonide kaasaegse ajastu alguseks. Kaks aastat hiljem viidi lÀbi veel Ìks dessant, mille kÀigus kasutati lamedapõhjalisi praame, et hõlbustada vÀgede transportimist kaldale. Amfiiboperatsioonidele uue mõõtme andmine on Armada de Chile otsene panus meresõja arengusse. Kaudne panus on Alfred Thayer Mhani teos "Merejõu mõju ajaloole". Sellel raamatul oli suur mõju maailma arvamusele, aidates kaasa Esimese maailmasõjaga lõppenud võidurelvastumisele merel. Selles sisalduvad teesid sÌndisid nitraadisõja kulgu jÀlgides ja vÀidetavalt sõnastati Peruu pealinnas Limas asuvas hÀrrasmeeste klubis. TõenÀoliselt kuulub Tšiili merevÀele ka merejõudude kasutamise rekord kõrgeimal kõrgusel. Sõja ajal, 1883. aastal, transportis ta torpeedopaadi Colo Colo (pikkusega 14,64 m) Titicaca jÀrvele, mis asub 3812 m kõrgusel merepinnast, ning kasutas seda seal patrullimiseks ja jÀrve Ìle kontrolli võtmiseks.

Praegu on Armada de Chile operatsioonitsoon jagatud 5 piirkonnaks, kus operatsioonide lÀbiviimise eest vastutavad Ìksikud komandod. Merejõudude põhibaas (Escuadra Nacional) ookeanivööndis asuvate Ìlesannete tÀitmiseks asub Valparaísos ja allveelaevade baas (Fuerza de Submarinos) Talcahuanos. MerevÀkke kuuluvad lisaks merendusliitudele ka õhuvÀgi (Aviación Naval) ja merejalavÀe korpus (Cuerpo de Infantería de Marina).

Lisa kommentaar