Talvekastid suveks ei sobi
Seda, et suverehvid on talvel ohtlikud, teavad enamik autojuhte hästi, kuid millised on aspektid talvel talverehvide mittekasutamisel?
Seda, et suverehvid on talvel ohtlikud, teavad enamik autojuhte hästi, kuid millised on aspektid talvel talverehvide mittekasutamisel?
Renault autokooliga koostöös läbiviidud küsitluse käigus küsimusele "Kas vahetate talverehvid suverehvide vastu?" 15 protsenti vastas inimestele "ei". Selles rühmas on 9 protsenti väidavad, et see on liiga kallis ja 6% ütleb, et see ei mõjuta sõiduohutust. On ka neid, kes kuigi rehve vahetavad, ei näe sellel sügavat mõtet (sellele küsimusele vastas 9% küsitluses osalejatest).
Liiklusseadus ei kohusta juhte suvist talverehve ega vastupidi vahetama, seega ei tasu autojuhid trahvi karta, küll aga tasub teada, millised probleemid kaasnevad valede rehvide kasutamisega.
Probleemi saab vaadelda mitme nurga alt. Talverehvide suverehvide vastu vahetamise kasuks räägivad eelkõige ohutusaspektid. Talverehvid on valmistatud palju pehmemast kummisegust kui suverehvid ning turvisemuster on kohandatud peamiselt sellele, et rehv "hammustab" lumise ja mudase pinnaga, mistõttu on selle kokkupuutepind pinnaga väiksem kui rehvidel. suverehvide puhul. Selline disain tähendab, et pidurdusteekond võib äärmuslikel juhtudel ADACi andmetel olla pikem, kuni 16 m (100 km/h juures).
Lisaks on selliseid rehve palju lihtsam läbi torgata. Sellise rehvi sattumine mõnda pärast talvehooaega jäänud auku võib põhjustada selle lõhkemise palju varem kui kõvema suverehvi puhul. Samuti võib tugev pidurdamine, eriti ABS-varustuseta sõidukitel, põhjustada turvisepunkti kulumise tõttu täieliku hävingu.
Teine rehvivahetust soodustav tegur on netosääst. Kuuma suveilmaga soojendatavad talverehvid kuluvad palju kiiremini. Siinkohal tasub meenutada, et talverehvid on keskmiselt 10-15 protsenti kallimad kui suverehvid. Lisaks annab "võimsam" turvisemuster suurema veeretakistuse ja seega suurema kütusekulu. Viimasel juhul aga ütlevad asjatundjad, et alla 4 mm mustrisügavusel on veeretakistus ja pidurdusteekond võrreldavad suverehvidega. Ainus põhjendatud põhjus talverehvide kasutamiseks suvel on nn. Kui rehvi mustrisügavus on alla 4 mm, s.t. kui arvatakse, et rehv on kaotanud oma talvised omadused ning turvis vastab endiselt liikluseeskirja nõuetele, st. see on sügavam kui 1,6 mm. Siinkohal ütlevad keskkonnakaitsjad, et see on parem kui ainult pooleldi kulunud rehv ära visata ning autojuhid peaksid olema teadlikud selliste rehvidega sõitmisega kaasnevatest riskidest.
Võib-olla kõige vähem oluline, kuid mitte vähem koormav on sõidumugavuse küsimus. Need rehvid on sõites palju valjemad, sageli võib oodata häirivaid helisid kriuksumise näol, eriti kurvides.
Kui peame kasutama talverehve, tuleb ka sõidustiil selle olukorraga kohandada. Vähem dünaamiline käivitus vähendab kütusekulu hoolimata suuremast veeretakistusest. Kurve tuleks teha ka väiksema kiirusega. Igasugune rehvi krigisemine tähendab rehvi libisemist ja teiseks kulub see selle ajaga tunduvalt rohkem kui tavasõidul. Sõidu ajal tuleb alati arvestada pikema pidurdusteekonna tõsiasjaga, mistõttu on soovitav hoida teistega suuremat distantsi ja hoida väiksemaid kiirusi.
Eksperdi sõnul
Zbigniew Veseli, Renault autokooli direktor Suvel talverehvidega sõitmine on väga ohtlik. Turvisemuster ja kummisegu tüüp tähendavad, et palavatel päevadel on pidurdusteekond pikem ning kurvis on autol tunne, et see "lekib", mis võib viia juhitavuse kaotamiseni ja õnnetuseni.
