AEB – autonoomne hädapidurdus
Paljud õnnetused on põhjustatud pidurite ebaõigest kasutamisest või ebapiisavast pidurdusjõust. Juht võib hilineda mitmel põhjusel: ta võib olla hajameelne või väsinud või võib sattuda halva nähtavuse tingimustesse, kuna päike on horisondi kohal madalal; muudel juhtudel ei pruugi tal olla aega, mis on vajalik eesoleva sõiduki äkilise ja ootamatu aeglustamiseks. Enamik inimesi pole sellisteks olukordadeks valmis ja ei rakenda kokkupõrke vältimiseks vajalikku pidurdamist.
Mitmed tootjad on välja töötanud tehnoloogiad, mis aitavad juhil seda tüüpi õnnetusi vältida või vähemalt nende raskust vähendada. Arendatud süsteeme võib liigitada autonoomsete hädapidurduste hulka.
- Autonoomne: toimige kokkupõrke vältimiseks või leevendamiseks juhist sõltumatult.
- Hädaolukord: sekkuda ainult hädaolukorras.
- Pidurdamine: nad püüavad vältida pidurdamist.
AEB -süsteemid parandavad ohutust kahel viisil: esiteks aitavad need vältida kokkupõrkeid, tuvastades õigeaegselt kriitilised olukorrad ja hoiatades juhti; teiseks vähendavad need vältimatute õnnetuste raskust, vähendades kokkupõrke kiirust ja mõnel juhul valmistades sõiduki ja turvavööd kokkupõrkeks ette.
Peaaegu kõik AEB-süsteemid kasutavad sõiduki ees olevate takistuste tuvastamiseks optilise anduri tehnoloogiat või LIDAR-i. Selle teabe kombineerimine kiiruse ja trajektooriga võimaldab teil kindlaks teha, kas on olemas tõeline oht. Kui AEB tuvastab võimaliku kokkupõrke, püüab AEB esmalt (kuid mitte alati) kokkupõrget vältida, hoiatades juhti, et nad võtaksid parandusmeetmeid. Kui juht ei sekku ja kokkupõrge on vältimatu, rakendab süsteem pidurid. Mõned süsteemid rakendavad täielikku, teised osalist pidurdamist. Mõlemal juhul on eesmärk vähendada kokkupõrke kiirust. Mõned süsteemid lülitatakse välja kohe, kui juht võtab parandusmeetmeid.
Liigne kiirus on mõnikord tahtmatu. Kui juht on väsinud või hajameelne, võib ta hõlpsalt ületada lubatud kiirust, ilma et sellest ise aru saaks. Muudel juhtudel võib ta vahele jätta märgi, mis palub teil kiirust vähendada, näiteks kui sisenete elurajooni. Kiiruse hoiatussüsteemid või intelligentne kiiruseabi (ISA) aitavad juhil hoida kiirust kindlaksmääratud piirides.
Mõned näitavad praegust kiirusepiirangut, nii et juht teab alati sellel teelõigul lubatud maksimaalset kiirust. Kiirusepiirangut saab määrata näiteks tarkvara, mis analüüsib videokaamera pakutavaid pilte ja tuvastab vertikaalsed märgid. Või saab juhti teavitada eriti täpse satelliitnavigatsiooni abil. See sõltub loomulikult pidevalt uuendatavate kaartide olemasolust. Mõned süsteemid väljastavad helisignaali, mis hoiatab juhti kiirusepiirangu ületamisel; praegu on need süsteemid, mida saab ka deaktiveerida ja mis nõuavad juhilt hoiatusele reageerimist.
Teised ei anna teavet kiirusepiirangute kohta ja võimaldavad teil määrata mis tahes väärtuse, hoiatades juhti selle ületamisest. Nende tehnoloogiate vastutustundlik kasutamine muudab sõitmise turvalisemaks ja võimaldab säilitada kiiruse kontrolli teel.
