Rehvirõhk. Asjakohane ka suvel
Paljud autojuhid leiavad, et talvel tuleks rehvirõhku kontrollida sagedamini kui suvel. See on viga. Suvel sõidame palju rohkem ja läbime pikki vahemaid, seega on õige rehvirõhul suur tähtsus.
Arusaam, et talvel tuleks vererõhku mõõta sagedamini kui suvel, tulenes ilmselt sellest, et külmemad kuud on raskem aeg nii autole kui juhile. Seetõttu nõuab selline olukord auto põhikomponentide, sealhulgas rehvide, tihedamat kontrolli. Kusjuures rehvid töötavad ka suvel keerulistes oludes. Kõrge temperatuur, tugev vihmasadu, suur läbisõit ning reisijate ja pagasiga laaditav sõiduk nõuavad perioodilist rõhukontrolli. Moto Data andmetel kontrollib 58% juhtidest oma rehvirõhku harva.
Liiga madal või liiga kõrge rehvirõhk mõjutab sõiduohutust. Rehvid on ainsad auto osad, mis puutuvad kokku teepinnaga. Skoda Auto Szkoła eksperdid selgitavad, et ühe rehvi kokkupuutepind maapinnaga on võrdne peopesa või postkaardi suurusega ning nelja rehvi kokkupuuteala teega on ühe rehvi pindala. A4 leht. Seega on õige rõhk pidurdamisel hädavajalik.
Alarõhk rehvidel on pinnal ebaühtlane turvise rõhk. See avaldab negatiivset mõju rehvide haardumisele ja, eriti kui auto on suure koormaga, selle sõiduomadustele. Pikeneb pidurdusteekond ja kurvides veojõud langeb ohtlikult, mis võib viia sõiduki juhitavuse kaotamiseni. Lisaks, kui rehv on alapumbatud, nihkub sõiduki kaal turvise välisküljele, suurendades seeläbi survet rehvide külgseintele ja nende vastuvõtlikkust deformatsioonile või mehaanilistele vigastustele.
– Survevaba rehvidega auto pikenenud pidurdusteekond. Näiteks kiirusel 70 km/h suureneb see viie meetri võrra, selgitab Skoda Auto Szkoła instruktor Radosław Jaskolski.
Liigne rõhk on samuti kahjulik, kuna rehvi kokkupuutepind teega on väiksem, mis mõjutab auto ülejuhitavust ja sellest tulenevalt veojõudu. Liiga kõrge rõhk põhjustab ka amortisatsiooni funktsioonide halvenemist, mis toob kaasa sõidumugavuse languse ja aitab kaasa sõiduki vedrustuse komponentide kiiremale kulumisele.
Vale rehvirõhk tõstab ka auto kasutuskulusid. Esiteks kuluvad rehvid kiiremini (kuni 45 protsenti), kuid suureneb ka kütusekulu. On välja arvutatud, et auto, mille rehvid on õigest rehvist 0,6 baari madalamad, kulutab keskmiselt 4% rohkem kütust.
Kui rõhk on 30–40 protsenti liiga madal, võib rehv sõidu ajal kuumeneda nii kõrgeks, et tekivad sisemised kahjustused ja purunemised. Samal ajal ei saa rehvi rõhku "silma järgi" hinnata. Poola rehvitööstuse liidu hinnangul on tänapäevastes rehvides nähtavat rehvirõhu langust märgata alles siis, kui sellest on puudu 30 protsenti ja see on juba hilja.
Ohutusprobleemide ja juhtide suutmatuse tõttu rõhku regulaarselt kontrollida, kasutavad autotootjad rehvirõhu jälgimissüsteeme. Alates 2014. aastast peab selline süsteem olema standardvarustuses igal uuel Euroopa Liidus müüdaval autol.
Rehvirõhu jälgimissüsteeme on kahte tüüpi – otsene ja kaudne. Esimest paigaldati kõrgekvaliteedilistele autodele aastaid. Andureid, mis asuvad enamasti rehvi klapil, edastatakse raadiolainete kaudu ja kuvatakse pardamonitori või auto armatuurlaua ekraanil.
Keskmised ja kompaktsed sõidukid kasutavad kaudset TPM-i (Tire Pressure Monitoring System). See on odavam lahendus kui otsesüsteem, kuid sama tõhus ja töökindel. TPM-süsteemi kasutatakse eelkõige Skoda mudelitel. Mõõtmiseks kasutatakse ABS- ja ESC-süsteemides kasutatavaid rattakiiruse andureid. Rehvirõhu tase arvutatakse rataste vibratsiooni või pöörlemise põhjal. Kui rõhk ühes rehvis langeb alla normi, teavitatakse juhti sellest ekraanil kuvatava teate ja helisignaaliga. Sõiduki kasutaja saab õiget rehvirõhku kontrollida ka nuppu vajutades või pardaarvutis vastava funktsiooni aktiveerides.
Mis on siis õige rõhk? Kõigi sõidukite jaoks pole ühtset õiget rõhku. Sõiduki tootja peab kindlaks määrama, milline tase on antud mudeli või mootoriversiooni jaoks sobiv. Seetõttu tuleb õiged rõhu väärtused leida kasutusjuhendist. Enamiku autode puhul salvestatakse see teave ka salongi või mõnele kereelemendile. Näiteks Skoda Octavia puhul salvestatakse rõhu väärtused gaasitäiteava klapi alla.
Ja veel üks asi. Õige rõhk kehtib ka varurehvil. Seega kui läheme pikale puhkusele, kontrolli enne reisi rõhku varurehvis.
