Minge turvaliselt kohale
Ohutu tunne sõites igas olukorras suurendab juhi enesekindlust ja sõiduga rahulolu.
Juba projekteerimisetapis loovad insenerid lahendusi õnnetuses saadud vigastuste minimeerimiseks.
Kokkupõrketestid annavad teavet kokkupõrke kulgemise kohta. Neid viivad läbi autotootjad ja sõltumatud organisatsioonid.
Passiivne ohutus
Passiivsed turvakomponendid on loodud selleks, et kaitsta autoga reisivaid inimesi kokkupõrke tagajärgede eest. Selline komplekt koosneb mitmest lahendusest. Mugav interjöör peaks tagama maksimaalse ohutuse tänu kvaliteetse terase kasutamisele. 
voolavuspiir, mis suudab neelata kolm korda rohkem energiat võrreldes tavaliste materjalidega. Salongi jäik terasraam on ülitugev, samas kui kontrollitud kortsumistsoonid sõiduki ees ja taga aitavad kaitsta sõitjaid. Külglöökide mõju minimeerivad ukse sees asuvad terastalad ja löögienergiat hajutavad vahttäiteained.
Kõrgtehnoloogilised autod on varustatud anduritega, mis saadavad signaale protsessorile, mis analüüsib löögi jõudu ja aktiveerib millisekundite jooksul parda turvasüsteemid. Pürotehniliste eelpingutitega turvavööd lühenevad koheselt, vältides juhi ja kaassõitja keha ettepoole paiskumist. Olenevalt löögi tugevusest ja energiast ning reisija massianduri signaalidest rakenduvad turvapadjad, millel on kaks rakendumisastet. Lisaks juhi ja kõrvalistuja kaitseks mõeldud esi- ja külgturvapatjadele pakuvad külgmised turvakardinad täiendavat kaitset vigastuste eest nii esi- kui ka tagaistujatele.
Laupkokkupõrke korral lülitatakse pedaaliüksus välja ja tõmbub sisse, et vähendada jalgade või labajala vigastuste võimalust. Mõned tootjad kasutavad põlvede vigastuste eest kaitsmiseks täiendavat turvapatja. Millal 
tugeva tagantlöögi korral aktiveeruvad aktiivsed peatoed, et vältida pea tahapoole kaldumist ja kaitsta võimalike piitsalöögi eest. Kaasaegsed istmed on konstrueeritud nii, et reisijad saaksid kokkupõrke ajal oma istumisasendit säilitada. Ka avarii korral annab auto reisijatele ruumi ellujäämiseks.
Tähelepanu pööratakse ka sõiduki kaitsmisele tule eest. Polstri materjalid on tulekindlad. Kütusepumba toitesüsteemi on paigaldatud toitelüliti. Kütusepaak on suure mehaanilise tugevusega ja varustatud ventiiliga, mis kokkupõrke korral kütuse etteande välja lülitab. Suure vooluga elektrikaablid on sobivalt kaitstud, et need ei muutuks süüteallikaks.
Aktiivne ohutus
Sõidu ajal mõjutavad ohutust erinevad tegurid: katte tüüp ja seisukord, nähtavus, kiirus, liiklusintensiivsus, auto tehniline seisukord. Aktiivse ohutuse eest vastutavad süsteemid, seadmed ja mehhanismid, mille ülesanne on võidelda olukordade vastu, mis võivad põhjustada kokkupõrke. Juhil auto juhtimise hõlbustamiseks loodi mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS), mis on varustatud pidurdusjõu jaotussüsteemi, libisemisvastase süsteemiga. 
auto startimisel, veorataste mitteblokeeruv pidurisüsteem. Üha enam on sõidukite mõlemad teljed varustatud suure jõudlusega ketaspiduritega. Pidurisüsteemides on elektrooniline juhiabisüsteem, mis suurendab automaatselt pidurdusjõudu ja vähendab oluliselt auto peatamiseks vajalikku vahemaad. Elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP) aitab juhil rajal püsida, vähendades mootori võimsust, kui vastavad andurid tuvastavad rataste libisemise. Viimastel aastatel on kasutusele võetud madala rehvirõhu tuvastamise süsteem ning käimas on automaatse sõiduraja tuvastamise ning eessõitva sõidukiga pikivahe adaptiivse säilitamise uuringud. Ehitatud on süsteemid, mis avarii korral automaatselt hädaabiteenistusi juhtumist teavitavad.
Eelnimetatud lahendused nii aktiivse kui ka passiivse ohutuse vallas moodustavad teatud võimaluste kataloogi, mida sõidukitootjad mingil määral kasutavad. Kasutatavate seadmete arv ja tüüp mõjutavad oluliselt sõiduki hinda.
