Jahutuse pikk kasutusiga
Raske uskuda, aga ainult 34 protsenti. kütuse-õhu segu põlemisel saadav energia muundatakse kasulikuks energiaks ehk mehaaniliseks energiaks. See joonis näitab ühelt poolt, kui madal on keskmise auto mootori kasutegur, teisalt aga kui palju energiat kulub soojuse tootmiseks. Viimane tuleb kiiresti laiali hajutada, et vältida ülekuumenemist ja seeläbi mootori ummistumist.
Glükoolvesi
Sõiduki mootori nõuetekohaseks jahutamiseks on vaja kasutada tegurit, mis suudab tõhusalt absorbeerida ja seejärel eemaldada tohutu liigse soojusenergia väljapoole. See ei saa olla näiteks vesi, sest oma omaduste tõttu (jäätub 0 kraadi C juures ja keeb 100 kraadi juures) eemaldab see ebaefektiivselt süsteemist liigse soojuse. Seetõttu kasutavad autode jahutussüsteemid 50/50 vee ja monoetüleenglükooli segu. Sellist segu iseloomustab külmumistemperatuur -37 kraadi C ja keemistemperatuur 108 kraadi C. Levinud viga on ühe glükooli kasutamine. Miks? Selgub, et siis halvenevad tõhusa soojuseemalduse võimalused, pealegi külmub lahjendamata glükool vaid temperatuuril -13 kraadi C. Seetõttu võib puhta glükooli kasutamine põhjustada mootori ülekuumenemist, mis võib viia isegi krambini. . Parimate tulemuste saamiseks segage glükooli destilleeritud veega vahekorras 1:1.
Korrosiooni inhibiitoritega
Spetsialistid pööravad tähelepanu mootori jahutamiseks kasutatavate ainete puhtusele. Esiteks räägime glükooli puhtusest. Viimase madala kvaliteediga kasutamine aitab kaasa korrosioonikollete tekkele jahutussüsteemis (happeliste ühendite moodustumise tõttu). Glükooli kvaliteedi kõige olulisem tegur on nn korrosiooniinhibiitorite olemasolu. Nende põhiülesanne on kaitsta jahutussüsteemi nii korrosiooni kui ka ohtlike setete tekke eest. Korrosiooniinhibiitorid kaitsevad ka jahutusvedelikku enneaegse vananemise eest. Kui tihti tuleb auto radiaatorites jahutusvedelikku vahetada? Kõik oleneb tootjast ja neis kasutatavatest lisanditest – klassikalistest või orgaanilistest.
Kaks kuni kuus aastat vana
Lihtsamad jahutusvedelikud sisaldavad klassikalisi lisandeid, nagu silikaadid, fosfaadid või boraadid. Nende puuduseks on kaitseomaduste kiire ammendumine ja hoiuste moodustumine süsteemis. Nende vedelike puhul on soovitatav vahetada isegi iga kahe aasta tagant. Teisiti on olukord orgaanilisi ühendeid (nn karboksüülühendeid) sisaldavate vedelikega, mida nimetatakse ka pika elueaga vedelikeks. Nende toime põhineb katalüütilisel toimel. Need ühendid ei reageeri metalliga, vaid ainult vahendavad seda. Tänu sellele suudavad nad süsteemi paremini kaitsta korrosioonikeskuste tekke eest. Pika kasutuseaga vedelike puhul on nende kasutusiga defineeritud koguni kuus aastat ehk umbes 250 tuhat. km jooksu.
Kaitse ja neutraalsus
Parimad orgaaniliste süsinikuühenditega jahutusvedelikud mitte ainult ei kaitse süsteemi korrosiooniohu eest, vaid hoiavad ära ka ohtlike sademete tekke, mis segavad jahutusprotsessi. Need vedelikud neutraliseerivad tõhusalt ka happelisi heitgaase, mis võivad põlemiskambrist jahutussüsteemi siseneda. Samas, mis on samuti oluline, ei reageeri need tänapäevaste autode jahutussüsteemides kasutatavate plastide ja elastomeeridega. Orgaaniliste lisanditega vedelikud hoiavad palju paremini ära mootori ülekuumenemise ohu kui nende mineraalsed kolleegid ja seetõttu vahetavad nad viimast üha enam välja.
