Lõike teine ​​pool. Silindri deaktiveerimissüsteem
Masinate töö

Lõike teine ​​pool. Silindri deaktiveerimissüsteem

Lõike teine ​​pool. Silindri deaktiveerimissüsteem Sõiduki kasutajad soovivad, et nende sõidukid tarbiksid võimalikult vähe kütust. Seetõttu peavad autotootjad nendele ootustele vastama, pakkudes eelkõige uusi lahendusi põlemise vähendamiseks.

Käivitamine on mootoritööstuses populaarsust kogunud juba mitu aastat. Me räägime mootorite võimsuse vähendamisest ja nende võimsuse suurendamisest samal ajal ehk põhimõtte rakendamisest: väikese võimsusega suure võimsuseni. Milleks? Seda selleks, et vähendada kütusekulu ja samal ajal vähendada kahjulike keemiliste ühendite eraldumist heitgaasides. Kuni viimase ajani ei olnud lihtne tasakaalustada väikese mootori suurust võimsuse suurenemisega. Kütuse otsesissepritse leviku ning turboülelaaduri disaini ja klapi ajastuse täiustumisega on aga mõõtmete vähendamine muutunud tavapäraseks.

Vähendavaid mootoreid pakuvad paljud suuremad autotootjad. Mõned üritasid isegi nendes silindrite arvu vähendada, mis tähendab väiksemat kütusekulu.

Lõike teine ​​pool. Silindri deaktiveerimissüsteemKuid on ka teisi kaasaegseid tehnoloogiaid, mis võivad kütusekulu vähendada. See on näiteks silindrite väljalülitamise funktsioon, mida kasutati ühes Skoda mootorites. Tegemist on Karoqi ja Octavia mudelites kasutatava 1.5 TSI 150 hj bensiinimootoriga, mis kasutab ACT (Active Cylinder Technology) süsteemi. Sõltuvalt mootori koormusest lülitab ACT-funktsioon kütusekulu vähendamiseks välja kaks neljast silindrist. Kaks silindrit lülituvad välja, kui mootori täisvõimsust pole vaja, näiteks parklas manööverdamisel, aeglaselt sõites ja maanteel püsivalt mõõduka kiirusega sõites.

ACT-süsteemi kasutati juba paar aastat tagasi 1.4 hj Skoda Octavia 150 TSI mootoris. See oli esimene sellise lahendusega mootor selles mudelis. Hiljem leidis see tee ka Superbi ja Kodiaqi mudelitesse. Üksusele 1.5 KTK on tehtud mitmeid muudatusi ja muudatusi. Tootja sõnul suurendatakse uue mootori silindrite käiku 5,9 mm, säilitades samal ajal sama 150 hj võimsuse. Võrreldes 1.4 TSI mootoriga on aga 1.5 TSI seadmel suurem paindlikkus ja kiirem reageerimine gaasipedaali liikumisele. Selle põhjuseks on muutuva labageomeetriaga turboülelaadur, mis on spetsiaalselt ette valmistatud tööks kõrgetel heitgaasitemperatuuridel. Teisest küljest on vahejahuti ehk turboülelaaduriga kokkusurutud õhu jahuti konstrueeritud nii, et see suudab jahutada kokkusurutud lasti ümbritsevast temperatuurist vaid 15 kraadi võrra kõrgemale temperatuurile. See võimaldab põlemiskambrisse siseneda rohkem õhku, mille tulemuseks on parem sõiduki jõudlus. Lisaks on vahejahuti nihutatud gaasipedaalist ettepoole.

Ka bensiini sissepritserõhk on tõstetud 200 baarilt 350 baarile. Selle asemel on vähendatud sisemiste mehhanismide hõõrdumist. Muuhulgas on väntvõlli põhilaager kaetud polümeerikihiga. Silindrid seevastu on saanud spetsiaalse struktuuri, mis vähendab hõõrdumist külma mootori korral.

Seega oli Skoda 1.5 TSI ACT mootoris võimalik rakendada mõõtmete vähendamise ideed, kuid ilma vajaduseta selle töömahtu vähendada. See jõuallikas on saadaval Skoda Octavia (limusiin ja universaal) ja Skoda Karoq nii manuaal- kui ka topeltsiduriga automaatkäigukastiga.

Lisa kommentaar