Üle- ja alajuhitavus – mida peate nende kohta teadma?

Nii üle- kui ka alajuhitavus on veojõu kaotanud auto käitumine, mis hakkab liikuma juhi käskluste ja roolinurga vastu. Igaüks neist nõuab aga erinevat reaktsiooni, et sõidukit juhtida ja õigele teele tagasi pöörduda. Mis neid iseloomustab? Kuidas reageerida mõlemat tüüpi libisemisele?

Mis on auto alajuhitavus ja millal see ilmneb?

See on kindlasti üks ohtlikumaid olukordi, mis juhiga roolis juhtuda võib. Alajuhitavus on siis, kui auto esirattad kaotavad haarduvuse. Sel põhjusel pöörab auto palju vähem, kui rehvi- ja rooliseaded lubavad, ning “kukub” pöördest välja - mõnikord läheb isegi täiesti otse ja juht ei saa kuidagi pöörata. See nähtus esineb kõige sagedamini esiveoliste sõidukitega sõites – eriti kui ületame ohutut kiirust.

Auto alajuhitavus – kuidas käituda?

Kõigepealt jää rahulikuks. Juhi kiire reageerimine ei aita kaasa olukorra kontrollimisele – sõltumata sõiduki üle kontrolli kaotamise põhjusest. Igasugune vägivaldne reaktsioon võib olukorda ainult süvendada ja kraavireisi lõpetada, kuid hullemini. Mida siis teha? Hakka järk-järgult vabastama gaasipedaali – et auto hakkaks ise hoogu maha võtma, osana nö. mootori pidurdamine. Samal ajal proovige vajutada pidurit ja järk-järgult muuta rooli asendit voolukaarele, mille see ületab. Vältige äkilisi liigutusi.

Mis siis, kui sellest ei piisa?

Vahel võib aga selguda, et tavapärastest alajuhitavusest väljumise viisidest ei piisa ja esisilla veojõudu pole võimalik taastada. Mida saab siis teha? Tihti on ainsaks lahenduseks, aga ka lõplikuks lahenduseks käsipiduri rakendamine või lühiajaline kasutamine, et alajuhitavusest kiirelt ülejuhitavuseni minna ja suunda muuta – enne õnnetuse või maastikul tekkimist. Tegemist on aga väga vastutusrikka manöövriga, mis nõuab palju kogemusi auto käitumise korrigeerimisel, mistõttu iga juht sellega hakkama ei saa.

Mis on ülejuhitavus?

Antud juhul on tegu auto tagasilla veojõu kadumisega, mis väljendub selle pöörde piiridest “lahkumises” ja soovis auto esiosast mööduda. Seda nähtust esineb sagedamini tagaveolistel sõidukitel, näiteks liiga kiirel kiirendamisel, aga ka esiveoliste mudelite puhul, eriti libedal teel käsipidurit “mängides” või jääl ja lumel dünaamiliselt kurvides. Seda kasutatakse ka auto ülejuhtimiseks nn driftimise ajal, st. auto üleviimine juhitavale libisemisele ja selle juhtimine.

Ülejuhitavusega libisemine – mida teha?

Kui sõiduk kurvis ülejuhitav, on väga lihtne kaotada juhitavus ja lasta tagaratastel kurvist välja sõita, seades nii juhi kui ka teised liiklejad tõsisesse ohtu. Sel juhul tuleb veojõu taastamiseks pöörata rattaid sõiduki tagaosaga samas suunas. Kuigi paljude juhtide jaoks tundub loomulik, et üritavad tagaratastega veojõudu tagasi saada, keerates tagasilla pöörlemisele vastupidises suunas, on see viga, mis suurendab libisemist ja võib põhjustada pöörlemist.

Auto ülejuhitavus – mida teha?

Kui need meetodid ebaõnnestuvad, saavad kogenud juhid astuda drastilisema sammu, püüdes säilitada veojõudu, nihutades raskust auto ette. See kehtib eriti esirattaveoliste sõidukite kohta. Rakendage korraga pidur ja sidur ning auto hakkab sukelduma, kandes raskust auto ette ja piirates ülejuhitavust.

Üle- ja alajuhitavus – võti on kontrolli all!

Sõltumata sellest, mis põhjustab veojõu kadumise, on ohutu kurvide läbimise tagamiseks oluline hoida juht kontrolli all ja võimalikult kiiresti taastada ees- või tagahaarduvus. Kui hoiate rahu ja kontrollite auto juhtimist, saate selle suure tõenäosusega ohutult libisemisest välja tõmmata.