Kuidas RFID töötab
RFID-süsteemid on suurepärane näide sellest, kuidas uued tehnoloogiad võivad muuta turu kuvandit, luua uusi tooteid ja kindlasti lahendada mitmeid probleeme, mis varem paljusid inimesi öösel üleval hoidsid. Raadiosagedustuvastus, st objektide tuvastamise meetodid raadiolainete abil, on muutnud revolutsiooni kaasaegses kaubalogistikas, vargusvastases süsteemis, juurdepääsukontrollis ja tööarvestuses, ühistranspordis ja isegi raamatukogudes.
Esimesed raadiotuvastussüsteemid töötati välja Briti lennunduse jaoks ja võimaldasid eristada vaenlase lennukeid liitlaslennukitest. RFID-süsteemide kommertsversioon on paljude 70ndate kümnendi jooksul tehtud uurimistööde ja teadusprojektide tulemus. Neid on rakendanud sellised ettevõtted nagu Raytheon ja Fairchild. Esimesed RFID-l põhinevad tsiviilseadmed - ukselukud, mis avati spetsiaalse raadiovõtmega, ilmusid umbes 30 aastat tagasi.
tegevuspõhimõte
Põhiline RFID-süsteem koosneb kahest elektroonilisest vooluringist: kõrgsagedusgeneraatorit (RF) sisaldavast lugejast, mähisega resonantsahelast, mis on ühtlasi ka antenn, ja voltmeetrist, mis näitab pinget resonantsahelas (detektor). Süsteemi teine osa on transponder, tuntud ka kui silt või silt (joonis 1). See sisaldab RF-signaali sagedusele häälestatud resonantsahelat. lugejas ja mikroprotsessoris, mis sulgeb (kustutab) või avab resonantsahela lüliti K abil.
Lugeja ja transponderi antennid on paigutatud teineteisest kaugele, kuid nii, et kaks mähist on omavahel magnetiliselt ühendatud ehk teisisõnu lugejapooli tekitatud väli jõuab ja tungib transponderi mähisesse.
Lugeja antenni tekitatud magnetväli indutseerib kõrgsagedusliku pinge. transponderis asuvas mitme pöördega mähises. See toidab mikroprotsessorit, mis lühikese aja pärast, mis on vajalik osa tööks vajaliku energia kogumiseks, hakkab teavet saatma. Järjestikuste bittide tsüklis on märgise resonantsahel lüliti K abil suletud või mitte suletud, mis toob kaasa lugejaantenni poolt väljastatava signaali ajutise nõrgenemise. Need muutused tuvastab lugejasse paigaldatud detektorisüsteem ning tekkivat digitaalset andmevoogu mahuga mitukümmend kuni mitusada bitti loeb arvuti. Ehk siis andmete edastamine sildilt lugejale toimub lugeja poolt selle suurema või väiksema sumbumise tõttu tekitatud väljaamplituudi moduleerimise teel ning välja amplituudi modulatsiooni rütm on seotud transpondri mällu salvestatud digitaalse koodiga. Lisaks ainulaadsele ja kordumatule identifitseerimiskoodile endale lisatakse genereeritud impulsside jadale üleliigsed bitid, mis võimaldavad vigaseid edastusi tagasi lükata või kaotatud bitte taastada, tagades nii loetavuse.
Lugemine on kiire, võtab aega kuni mitu millisekundit ning sellise RFID-süsteemi maksimaalne ulatus on üks või kaks lugejaantenni läbimõõtu.
Leiate selle artikli jätku ajakirja detsembrinumbris
RFID-tehnoloogia kasutamine
