Põlemismootoriga sõidukite lõpp!
Alates 2035. aastast on sisepõlemismootoriga autode müük Euroopa Liidus võimatu – paljude jaoks on see tõelise motoriseerimise lõpp! Huvitaval kombel ei ole Euroopa Komisjon, kes hakkab neid sätteid kehtestama, tõenäoliselt nende mõjust teadlik. Jaamades kallineb ka kütus, mis võib kaasa tuua SKT languse Euroopas ja seda üsna kiiresti!
Kuupäev on juba teada - mõned inimesed määratlevad seda kui motoriseerimise lõppkuupäeva, kuid huvitaval kombel on see motoriseerimise lõpp ainult Euroopa Liidus. Sellist sammu ei julge keegi astuda, ei USA ega Jaapan, teistest turgudest rääkimata. Kui 2035. aastaks EL-is midagi ei muutu, on tavaveoga autode ostmine siin ja isegi väljaspool Poola idapiiri võimatu. Kas see on tõesti samm keskkonna suunas või lihtsalt veidrad viisid jätta mulje, et EL tegutseb vastutustundlikult ja keskkonnahoidlikult?
Vähendamise plaan?
Ajaleht võtab kõik - ilmselt kõlab Euroopa Komisjoni loosung, mis kuulutab sisepõlemis- ja diiselmootoriga autode müügikeelu EL-is aastaks 2035 välja. Igal juhul väheneb 2030. aastal CO2 emissioon 55. aastaga võrreldes kuni 2021 protsenti. See on osa suuremast plaanist, mida tabavalt nimetatakse kliimaplaaniks, kuid ammu on teada, et elektrisõidukite tootmine, nende kasutamine ja elektri tootmine ei ole seotud nullheitega. See on nii nutikas viis tegelike kasvuhoonegaaside heitkoguste varjamiseks. Lisaks on jutud seoses haruldaste metallide kaevandamise ja elektrisõidukite akude utiliseerimisega. Üks nende ideede (õnneks veel kinnitamata) võistlejatest, Euroopa Autotööstuse Assotsiatsioon ACEA, demonstreerib, et sellised aktsioonid on kindlasti liiga kiired – kuna nii lühikese ajaga elektrile üleminek on võimatu ja seda on parem kasutada. näiteks hübriidtehnoloogia. Euroopa Komisjonil on EL-i riikides veel käsil uute reeglite vastuvõtmine, mis kindlasti ei saa olema lihtne. Prantsusmaa on juba protestinud karmide heitgaasinormide vastu, mille puhul tuleks arvestada ka Saksamaa seisukohtadega. Viimane riik on ka autotootmises suur kasusaaja. Pandeemia on näidanud, et mõnekuulisest tehase seisakust piisab, et Euroopas tekiks uute autode puudus. Elektrisõidukitega pole neid veel võimalik asendada, kasvõi juba sellepärast, et nende jaoks puudub infrastruktuur. Muidugi on väikeriike nagu Holland, kus sellise autoga igapäevaselt sõita saab, aga enamasti see nii lihtne ei ole. Lisaks puhtinimlikele kaalutlustele tasub arvestada ka tõsiasjaga, et see võib pidurdada niigi koroonaviiruse pandeemiast mõjutatud EL-i majandusarengut. Kas on siis võimalus, et Euroopa Komisjoni unistused ei täitu?
Jaamad lähevad kallimaks
Kahjuks on eurobürokraatidel autoomanike vastu võitlemisel veel üks relv – tavakütuste maksud ja allahindlused elektromobiilsuse arendamisel. Ees ootab plaanitav energiakandjate maksustamise muudatus. Sel juhul soovib Euroopa Komisjon muuta aktsiisimaksude arvestamise süsteemi. Novena järgi sõltub see GJ-des (gigadžaulides) väljendatud kütteväärtusest, mitte aga kilogrammides või liitrites väljendatud kaubakogusest, nagu seni. Uute arvutuste kohaselt võib kütuseaktsiis olla isegi kaks korda kõrgem. See on šokk, kui arvestada, et tanklate kütusehinnad on eelmisest aastast tõusnud ligi 30 protsenti! Ja nüüd võib see olla veelgi kallim! See projekt kannab nime "Green Deal" ja seda hakatakse ellu viima 2023. aasta algusest. Infot keriti läbi Poola portaalide, see kütus võib jaamades siis maksta üle 8 zloti liiter. Kuigi see tundub tänapäeval ebareaalne, võib see klassikaliste autode kasutamist drastiliselt piirata. Kuid mõelge sellele – lõppude lõpuks jagatakse EL-is kõik kaubad laiali veoautodega, nii et hüppeline tõus mõjutab kõiki sellega seotud tööstusharusid. Hobuste eest maksame kõigi võimalike kaupade eest rohkem ja see piirab Euroopa arengut. Muidugi kaalutakse siin võimalust elektrisõidukitega, aga kuidas te seda ette kujutate - kui veoauto peab läbima 1000 km, siis mis mõõdus peaksid olema akud ja kui palju neid saab pakkida? Kui elektrisõidukites on võimalik ette kujutada individuaalset transporti (tüütu, kuid siiski võimalik), siis kaubavedu muutub lähiaastatel täiesti võimatuks. Isegi midagi nii lihtsat nagu kuller – oletame, et keskmine kullerauto sõidab päevas 300 km. Hetkel suudab sarnaste parameetritega elektrivedur lüüa 100. Kui oleks rohkem, siis päeval tuleks see akude vastu välja vahetada. Nüüd aidake seda autot kulleriautode arvu järgi igas linnas, seejärel loendage linnade arv ja seejärel riigid. Võib-olla 20 aasta pärast, aga kindlasti mitte niipea. Meie arvates aitab elektromobiilsus ainult kaasa sellele, et EL kaotab maailmas tähtsuse! Nüüd aidake seda autot kulleriautode arvu järgi igas linnas, seejärel loendage linnade arv ja seejärel riigid. Võib-olla 20 aasta pärast, aga kindlasti mitte niipea. Meie arvates aitab elektromobiilsus ainult kaasa sellele, et EL kaotab maailmas tähtsuse! Nüüd aidake seda autot kulleriautode arvu järgi igas linnas, seejärel loendage linnade arv ja seejärel riigid. Võib-olla 20 aasta pärast, aga kindlasti mitte niipea. Meie arvates aitab elektromobiilsus ainult kaasa sellele, et EL kaotab maailmas tähtsuse!
