Mehaanikud hindasid süsteeme autodes. Mida nad soovitavad?

Autotootjad võistlevad lahenduste osas, mis on loodud juhtide elu lihtsamaks muutmiseks ja sõiduohutuse parandamiseks. ProfiAuto Serwis võrgustiku eksperdid on mitmed neist süsteemidest üle vaadanud ja nende kasulikkust hinnanud.

ESP (Electronic Stability Program) – elektrooniline stabiliseerimissüsteem. Selle peamine eesmärk on hoida autot äkilise kõrvalepõiklemise ajal õigel teel. Kui andurid tuvastavad, et sõiduk libiseb, pidurdab süsteem õige trajektoori säilitamiseks iseseisvalt üht või mitut ratast. Lisaks võib see ESP-andurite andmete põhjal sellise manöövri ajal mootori võimsust maha suruda. See lahendus kasutab muuhulgas ABS- ja ASR-süsteemidest, kuid sellel on ka oma andurid tsentrifugaaljõudude, sõiduki ümber oma telje pöörlemise ja rooli kaldenurga jaoks.

— ESP on üks olulisemaid turvasüsteeme. Seetõttu peab alates 2014. aastast iga uus auto olema varustatud stabiliseerimissüsteemiga. Igapäevasõidul see tõenäoliselt ei tööta, kuid spontaansel manöövril ümber takistuse või liiga kiire kurvi sooritamisel võib see aidata vältida ebameeldivaid olukordi teel. Süsteem analüüsib sensoritelt kogutud andmete põhjal, millise kursuse juht läbib. Kui tuvastatakse kõrvalekalle, viib see auto soovitud rajale tagasi. Samuti peaksid juhid meeles pidama, et ESP-ga autodes ei saa libisemisel gaasi lisada, ütleb Adam Lenort, ProfiAuto ekspert.

Reast kõrvalekaldumise hoiatussüsteem

Sarnaselt ESP-ga võib ka seda lahendust olenevalt tootjast nimetada erinevalt (näiteks Lane Assist, AFIL), kuid selle tööpõhimõte on sama. Süsteem hoiatab juhti praeguse sõiduraja planeerimata muudatuse eest. Seda tänu kaameratele, mis jälgivad õiget liikumissuunda teele tõmmatud radade suhtes. Kui juht vastab joonele ilma suunatuld sisse lülitamata, saadab pardaarvuti hoiatuse heli, ekraanil kuvatava teate või rooli vibratsiooni kujul. Seda lahendust kasutati peamiselt limusiinides ja tippklassi autodes. Juba mõnda aega leidub neid üha enam ka kompaktautode lisavarustusena.

Vaata ka: Välgusõit. Kuidas see praktikas töötab?

- Idee iseenesest pole halb ning helisignaal võib juhi päästa näiteks roolis magama jäädes avariist. Poolas võib tõhusat töötamist takistada halb teemärgistus. Meie teedel on sõidurajad väga sageli vanad ja halvasti nähtavad ning kui lisada juurde hulgaliselt remonditöid ja ajutisi sõiduradasid, võib selguda, et süsteem läheb täiesti kasutuks või lausa tüütab juhti pidevate märguannetega. Õnneks saab seda enda vajaduste järgi kohandada või täielikult välja lülitada, – kommenteerib ProfiAuto ekspert.

Pimeala hoiatus

See andur, nagu ka turvavöö andur, põhineb kaameratel või radaritel, mis jälgivad sõiduki ümbrust. Sel juhul asetatakse need tagumisse põrkeraua või küljepeeglitesse ja peaksid juhti teavitama näiteks teisest autost, mis on nö. pimeala, st. peegli nähtamatus tsoonis. Seda lahendust tutvustas esmakordselt sõiduohutuslahenduste liider Volvo. Selle süsteemi on valinud ka mitmed teised tootjad, kuid see pole siiski levinud.

Iga kaamerapõhine süsteem on lisakulu, mis sageli ajab draiverid eemale, mistõttu pakutakse seda enamasti valikulise lisana. Süsteem pole ohutuks liiklemiseks hädavajalik, kuid muudab möödasõidud palju lihtsamaks ja aitab vältida ohtlikke olukordi. ProfiAuto eksperdid soovitavad seda autojuhtidele, kes liiguvad palju, eriti kaherealistel teedel.

Öine nägemine autos

See on üks lahendusi, mis algul töötas sõjaväes ja sai seejärel igapäevaseks kasutamiseks kättesaadavaks. Peaaegu 20 aastat on autotootjad püüdnud paremate või halvemate tulemustega öövaatlusseadmeid praktikas rakendada. Esimene öövaatlussüsteemiga auto oli 2000. aasta Cadillac DeVille. Aja jooksul hakkas see süsteem ilmuma selliste kaubamärkide autodes nagu Toyota, Lexus, Honda, Mercedes, Audi ja BMW. Tänapäeval on see valik premium- ja keskklassi sõidukitele.

- Öövaatlussüsteemiga kaamerad võimaldavad juhil näha takistusi mitmekümne või isegi saja meetri kauguselt. See on eriti kasulik väljaspool asulaid, kus valgustus on minimaalne või puudub üldse. Kaks küsimust on aga problemaatilised. Esiteks on see hind, sest selline lahendus maksab mitmest tuhandest zlotini. Teiseks on see teele vaatamisega seotud keskendumine ja ohutus. Öövaatluskaamera pildi nägemiseks peate vaatama ekraanile. Tõsi, navigatsiooni või muid süsteeme kasutades teeme sama, kuid see on kahtlemata lisafaktor, mis ei lase juhil teele keskenduda, lisab Adam Lenort.

Juhi väsimuse jälgimise süsteem

Nagu ka turvavöö puhul, võib ka Driver Alertil olla olenevalt tootjast erinevad nimed (nt Driver Alert või Attention Assist). See toimib juhi sõidustiili ja -käitumise pideva analüüsi alusel, näiteks sõidusuuna või rooliliigutuste sujuvuse säilitamisel. Neid andmeid analüüsitakse reaalajas ning juhi väsimuse märke korral saadab süsteem valgus- ja helisignaale. Tegemist on lahendustega, mida leidub peamiselt premium-autodel, kuid tootjad üritavad neid lisavarustuse valikuna lisada ka keskklassi autodesse. Süsteem pole muidugi mitte ainult kallis vidin, vaid see on eriti kasulik ka pikkadele ööreisidele sõitvatele autojuhtidele.

Mõned süsteemid on funktsionaalsemad kui teised. ABS-i ja EBD-d võib pidada hädavajalikeks. Õnneks on mõlemad juba mõnda aega autol standardvarustuses olnud. Ülejäänud osade valik peaks sõltuma juhi individuaalsetest vajadustest. Enne ostmist tasub läbi mõelda, kas lahendus töötab nendes tingimustes, milles reisime. Osa neist muutub kahe aasta pärast kohustuslikuks, kuna seda nõuavad juba vastuvõetud EL-i määrused.

Vaata ka: Kas unustasite selle reegli? Saate maksta 500 PLN