Esmaabi ehk mida teha enne arsti saabumist
Iga päev saame infot liiklusõnnetuste kohta, milles on ohus inimeste tervis ja elu. Sageli lisandub neile teadetele kahjuks lisasõnum: süüdlane põgenes õnnetuskohalt kannatanutele abi osutamata. Selline suhtumine pole mitte ainult taunitav, vaid ka karistatav. Isegi kui sa ei suuda esmaabi anda, saab õnnetuse ohvri elu päästa, kutsudes abi esimesel võimalusel.
Ees on suvepuhkuse ja kuurordisagina lõpp ning seetõttu naaseb mass oma puhkusekohtadelt. See on aeg, mil 
peame olema teel eriti ettevaatlikud. Aga see on ka aeg, mil paraku võivad esmaabiteadmised inimese elu ja tervise päästmisel kasuks tulla.
Seega on õnnetuse puhul esimene oluline samm vastavate teenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje) kutsumine. Juhtub aga nii, et kiirabi saabumist oodates ei võta tunnistajad midagi ette – enamasti seetõttu, et nad ei saa seda teha. Ja see võib olla aeg, millest sõltub ohvri saatus ja isegi elu.
Esmaabi andmisel on määravad esimesed 3-5 minutit, see üsna lühike aeg mängib otsustavat rolli ohvri elu eest võitlemisel. Kiire esmaabi võib päästa teie elu. Enamik õnnetuse pealtnägijaid aga kardab või, nagu oleme öelnud, ei tea, kuidas seda teha. Ja hästi läbi viidud päästetegevus võib ohvrit ette valmistada professionaalseks meditsiiniliseks tegevuseks ja seeläbi suurendada tema ellujäämisvõimalusi.
Nagu statistika kinnitab, päästame kõige sagedamini oma lähedasi: oma lapsi, abikaasasid, vanemaid, töötajaid. Ühesõnaga kaaslased. Seetõttu tasub mitte olla jõuetu ajal, mil lähedase tervis ja elu sõltub otseselt meist endist. Kui käed ja pea on nende käsutuses, võib igaüks päästa kellegi elu!
Varajane tuvastamine ja vastavate hädaabiteenistuste kutsumine on elupäästva tegevusahela esimene lüli. Võimalus teenistusi juhtunust teavitada on sama oluline kui elu toetavate meetmete rakendamine. Niipea kui on võimalik kiiresti kiirabi kutsuda, alustage võimalikult kiiresti kardiopulmonaalset elustamist (kahe hingetõmbe korral - 30 klõpsu). Järgmine samm on varajane defibrillatsioon (südamelihase elektriimpulss). Veel paar aastat tagasi said defibrillatsiooni teha ainult arstid üle maailma. Tänapäeval saavad automatiseeritud defibrillatsiooniseadmeid kasutada kõik, kes on pealtnägijad kohest tähelepanu nõudvale õnnetusele.
Kiirabi ootamine võib kannatanu ellujäämiseks liiga kaua aega võtta. Kohene defibrillatsioon annab võimaluse päästmiseks. Kui paigutada defibrillaator õnnetuskoha vahetusse lähedusse ja seda õigesti kasutada, ulatub inimelu päästmise võimalus 70 protsendini. Inimest, kelle vereringe on ootamatult seiskunud, saab enamikul juhtudel päästa vaid kohe rakendatud elektriimpulss. Siiski on oluline, et see juhtuks hiljemalt viis minutit pärast südameseiskust. Seetõttu tuleks defibrillaatorid paigaldada avalikesse kohtadesse, et võimalikult paljudel inimestel oleks neile kiire ja lihtne ligipääs, ütleb Meshko Skochilas muu hulgas defibrillaatoreid tootvast ettevõttest Physio-Control.
Viimaseks lüliks inimese elu päästmise protsessis on professionaalne arstiabi. Pidagem meeles, et terve mõistus ja kaine olukorra hindamine suurendavad tervise- ja ellujäämisvõimalusi ning inimelu päästmise otsustamisel tegutseme alati kõrgeima väärtuse nimel. komp. peal
