Kõige võimsam sõjaline jõud?
USA kaitseministeeriumi hinnanguline eelarve 2019. eelarveaastaks on 686 miljardit dollarit, mis on 13% rohkem kui 2017. aasta eelarve (viimane kongressi poolt vastu võetud). Pentagon on USA kaitseministeeriumi peakorter.
USA president Donald Trump esitas 12. veebruaril Kongressile ettepaneku 2019. eelarveaasta eelarve eelnõu kohta, mis kulutaks riigikaitsele umbes 716 miljardit dollarit. Kaitseministeeriumi käsutuses peaks olema tohutult 686 miljardit dollarit, mis on 80 miljardit dollarit (13%) rohkem kui 2017. aastal. Tegemist on suuruselt teise kaitse-eelarvega USA ajaloos – pärast 2011. eelarveaastat, mil Pentagoni käsutuses oli ilmatu 708 miljardit dollarit. Trump märkis pressikonverentsil, et USA-l on "armee, mida tal kunagi ei olnud" ning suurenenud kulutused uutele relvadele ja tehnilistele uuendustele on Venemaa ja Hiina ohu tagajärg.
Selle analüüsi alguses tasub märkida, et erinevalt näiteks Poolast või enamikust maailma riikidest ei lange USA-s maksu- (eelarve)aasta kalendriaastaga kokku ja seetõttu räägime 2019. aasta eelarve kohta, kuigi veel hiljuti tähistasime 2018. aasta algust. USA föderaalvalitsuse maksuaasta kestab eelmise kalendriaasta 1. oktoobrist käesoleva aasta 30. septembrini ja seega on USA valitsus praegu (märts 2018) 2018. eelarveaasta keskpaik, st USA kulutab järgmisel aastal kaitsele.
Kogusumma 686 miljardit dollarit koosneb kahest komponendist. Esimene, niinimetatud kaitsebaasi eelarve, on 597,1 miljardit dollarit ja kui kongress selle heaks kiidab, oleks see nominaalselt suurim baaseelarve USA ajaloos. Teise samba, välismaiste sõjaliste operatsioonide (OVO) kulutuste suuruseks määrati 88,9 miljardit dollarit, mis on märkimisväärne summa võrreldes seda tüüpi kulutustega 2018. aastal (71,7 miljardit dollarit), mis aga "sõja" perspektiivis hääbub. 2008. aastal, mil OCO-le eraldati 186,9 miljardit dollarit. Väärib märkimist, et arvestades ülejäänud riigi julgeolekuga seotud kulutusi, on eelarveseaduses selleks kavandatud kogusumma jahmatavad 886 miljardit dollarit, mis on USA ajaloo kõrgeim kulutus selles valdkonnas. Lisaks eelnimetatud 686 miljardile dollarile sisaldab see tulemus ka mõningaid eelarvekomponente veteranide asjade, osariigi, sisejulgeoleku, justiitsministeeriumi ja riikliku tuumajulgeoleku agentuurilt.
Oluline on märkida, et presidendi administratsioonil on kaitsekulutuste suurendamise kontekstis Kongressi ühemõtteline toetus. Veebruari alguses jõuti erakondadevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt otsustati ajutiselt (2018. ja 2019. maksuaastaks) peatada osade eelarvepunktide, sealhulgas kaitsekulutuste sekvesteerimise mehhanism. Kokkulepe, mille kogumaht on üle 1,4 triljoni dollari (700 miljardit dollarit 2018. aastal ja 716 miljardit dollarit 2019. aastal), tähendab nende eesmärkide kululimiidi suurenemist 165 miljardi dollari võrra võrreldes varasemate piirangutega, mis tulenevad 2011. aastast eelarvekontrolli seaduses. ja hilisemad lepingud. Veebruaris sõlmitud kokkulepe avas Trumpi administratsiooni kaitsekulutuste suurendamiseks, ilma et oleks oht käivitada sekvestreerimismehhanism, nagu see juhtus 2013. aastal, millel on sõja- ja kaitsetööstuse ettevõtetele tõsised negatiivsed tagajärjed.
USA sõjaliste kulutuste kasvu põhjused
Nii Donald Trumpi 12. veebruari eelarveteemalise pressikonverentsi sõnade kui ka kaitseministeeriumi info kohaselt peegeldab 2019. aasta eelarve soovi säilitada sõjaline eelis USA peamiste vastaste ees, s.o. Hiina ja Venemaa Föderatsioon. Kaitseministeeriumi audiitori David L. Norquisti sõnul põhineb eelarveprojekt oletustel praegu kehtivate riikliku julgeoleku ja riigikaitsestrateegiate, st terrorismi kohta. Ta juhib tähelepanu, et üha selgemaks saab, et Hiina ja Venemaa soovivad kujundada maailma oma autoritaarsete väärtuste järgi ning selle käigus asendada vaba ja avatud korda, mis tagas pärast Teist maailmasõda ülemaailmse julgeoleku ja heaolu.
Tõepoolest, kuigi terrorismi ja Ameerika kohaloleku küsimusi Lähis-Idas on ülalmainitud dokumentides tugevalt rõhutatud, mängib neis peamist rolli "strateegilise rivaali" - Hiina ja Venemaa - "piiride rikkumine" oht. naaberriikidest." nende. Taustal on kaks väiksemat osariiki, mis, tõsi küll, USA-d ohustada ei saa, Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Iraani Islamivabariik, mida Washington näeb oma piirkondade ebastabiilsuse allikana. Alles kolmandal kohal on riigikaitsestrateegias nimetatud terrorirühmitustest tulenev oht, vaatamata lüüasaamisele nn. Islamiriik. Kaitse olulisemad eesmärgid on: kaitsta USA territooriumi rünnaku eest; relvajõudude eelise säilitamine maailmas ja riigi jaoks võtmepiirkondades; vaenlase agressiooni tagasihoidmine. Üldine strateegia põhineb veendumusel, et USA on praegu väljumas "strateegilise atroofia" perioodist ja on teadlik, et tema sõjaline ülekaal peamiste rivaalide ees on viimastel aastatel vähenenud.
