THAAD süsteem
Töö THAADiga algas 1987. aastal, keskendudes termilisele suunamisele, jahutuslahendustele ja süsteemi kiirusele. Foto MDA
Terminal High Altitude Area Defense (THAAD) on raketitõrjesüsteem, mis on osa integreeritud süsteemist, mida tuntakse ballistiliste rakettide kaitsesüsteemi (BMDS) nime all. THAAD on mobiilne süsteem, mida saab väga lühikese ajaga transportida kõikjale maailmas ja mida saab pärast kasutuselevõttu koheselt kasutada uute ohtude vastu.
THAAD on vastus ohule, mida kujutab endast massihävitusrelvadega ballistiliste rakettide rünnak. Raketitõrjekompleksi tööpõhimõte on vaenlase ballistilise raketi hävitamine tänu sihtmärgile lähenemisel saadava kineetilise energia tõttu (hit-to-kill). Lõhkepeade hävitamine massihävitusrelvadega suurtel kõrgustel vähendab oluliselt nende maapealsete sihtmärkide ohtu.
Töö raketitõrjesüsteemi THAAD kallal algas 1987. aastal, võtmevaldkondadeks olid sihtmärgi suunav infrapunalõhkepea, juhtimissüsteemi kiirus ja täiustatud jahutuslahendused. Viimane element on ülioluline vastutuleva mürsu suure kiiruse ja sihtmärgi tabamise kineetilise viisi tõttu – lähenev lõhkepea peab säilitama maksimaalse täpsuse kuni lennu viimase hetkeni. THAAD-süsteemi oluliseks eristavaks tunnuseks oli võime tulla toime ballistiliste rakettidega Maa atmosfääris ja kaugemalgi.
1992. aastal sõlmiti Lockheediga demonstratsioonifaasiks 48-kuuline leping. USA armee soovis algselt rakendada piiratud võimsusega raketitõrjesüsteemi ja see loodeti saavutada 5 aasta jooksul. Siis pidi täiustusi tegema plokkidena. Esialgsed ebaõnnestunud katsed põhjustasid programmi viivitusi ja lähtejoon töötati välja alles kaheksa aastat hiljem. Selle põhjuseks oli piiratud arv teste ja seetõttu avastati paljud süsteemi vead alles selle praktilise kontrolli käigus. Lisaks jäi liiga vähe aega pärast ebaõnnestunud katseid andmete analüüsimiseks ja süsteemi võimalike muudatuste tegemiseks. Tohutu vajadus see võimalikult kiiresti kasutusele võtta tõi kaasa esimeste raketitõrjemürskude ebapiisava varustamise sobivate mõõteseadmetega, mis võimaldab koguda süsteemi korrektseks arendamiseks vajalikku optimaalset hulka andmeid. Samuti oli leping üles ehitatud selliselt, et testprogrammi tulemusel kulude suurenemise oht langes peamiselt avalikule poolele, mis oli tingitud kõige rahastamisviisist.
Olles tuvastanud probleemid, alustati edasist tööd ning pärast 10. ja 11. püüdurrakettidega sihtmärki tabamist otsustati programm viia järgmisse arendusetappi, mis toimus 2000. aastal. 2003. aastal toimus m.v.-i tootvates tehastes plahvatus. THAAD-süsteemi jaoks, mis põhjustab programmi edasisi viivitusi. 2005. eelarveaastal oli ta aga õigel ajal ja eelarvega heas vormis. 2004. aastal muudeti programmi nimetust "Operatsiooniteatri kõrgmäestiku tsooni kaitse" nimeks "Kõrgmäestiku terminali kaitse".
Aastatel 2006-2012 viidi läbi terve süsteemi edukad testid ning olukorrad, kus sihtmärki alla ei lastud või katse katkestati, ei olnud tingitud THAAD-süsteemi defektidest, seega on kogu programmi efektiivsus 100%. ballistiliste rakettide pealtkuulamisel. Rakendatud stsenaariumid hõlmasid lühi- ja keskmaa ballistiliste rakettide tõrjumist, sealhulgas rünnakute neutraliseerimist suure hulga rakettidega. Lisaks pildistamisele viidi mõned testid täiendavalt läbi tarkvarakihis, pakkudes süsteemile vastavaid andmeid, mis simuleerivad antud testi eelduste kogumit, ja kontrollides, kuidas kogu asi konkreetsetes tingimustes sellega hakkama saab. Sel moel katse tõrjuda rünnak mitme lõhkepeaga ballistilise raketiga, individuaalne sihtimine.
