Linnavalvel on uued volitused. Mille eest ta saab juhti karistada?
Munitsipaalpolitsei, nagu ka politsei, saab meid aasta algusest teel peatada, auto läbi otsida, dokumente kontrollida ja sõidupiletit väljastada. Selle alusel saame ka karistuspunkte.
Alates 1. jaanuarist 2011 on linnavahi volitused suurenenud. Sarnaselt politseile on ka metsavahtidel õigus autojuhte läbiotsimiseks peatada, kuid ainult siis, kui ei peeta kinni liikluskeelumärki (B-1) või kui juhi süütegu jäädvustas videokaamera. Valvurid ei saa kiiruskaamera foto põhjal piletit anda. Põhjuseks on allolevad ebaselged reeglid.
Teeäärne kontroll – mida saab valvur teha?
Teeäärsel ülevaatusel saab valla või valla turvatöötaja kontrollida meie dokumente - juhiluba, registreerimistunnistust ja seda, kas meil on kehtiv tsiviilvastutuskindlustus. Nagu varemgi, on tal õigus väljastada ka juhile parkimistrahv.
"Kui valvurid meid peatavad, peame kõrvale tõmbuma ja ametniku näidatud kohas peatuma," selgitab Opole linnavalve ülema asetäitja Krzysztof Maslak. – Pärast peatumist lülitage mootor välja ja ärge lahkuge sõidukist ilma loata. Kontakti hõlbustamiseks on parem avada aken.
Linnavalve kiiruskaamerad veel ohtlikud ei ole
Kõige murettekitavam on kiiruskaameratega kiiruse mõõtmise ja selle alusel juhtide trahvimise teema. Teoreetiliselt annab teeliiklusseaduse muudatus munitsipaalpolitseile volitused kiiruskaamerate abil kiirust kontrollida.
Seadus näeb ette, et valvurid saavad kiirust reguleerida valdade, paikkondade ja vojevoodkondade teedel, samuti riikliku tähtsusega teedel (linnas linnavalve, vallas vallavalve). Kuid nad ei saa meid jälgida kiirteedel ega kiirteedel.
Rangerid peaksid kiiruskaamera asukoha osas konsulteerima ka liikluspolitseiga.
"Enne iga kiirusekontrolli peame saama politseilt nõusoleku," ütleb Krzysztof Maslak.
Uue reegli järgi peab munitsipaalpolitsei kiirusemõõtmise koha tähistama ka spetsiaalse märgiga kiiruskaameraga. Ja nii algab trepp.
"Me ei tea siiani isegi, kuidas selline silt välja näeb ja selle kohta puudub vastav regulatsioon," selgitab ülema asetäitja Maslak. «Seetõttu on see positsioon esialgu surnud.
Seega kuni sellise määruse tegemiseni ei tohi Rangers kiiruskaameraid kasutada. Küll aga saavad nad kiirust mõõta märgistatud politseiautosse paigaldatud armatuurkaamerate abil.
Karistused eelmise aasta rikkumiste eest
Kiiruskaamerale vahele jäänud juhte on politseil aga õigus trahvida kuni 31. detsembrini 2010. Seda võimaldavad seadusemuudatuse üleminekusätted, mis puudutavad rahatrahvide menetlemist.
Samuti on valvuritel õigus nõuda kiiruskaamera fotol kujutatud auto omanikult, kes sel ajal roolis oli. Jutt käib olukorrast, kus fotol ei ole näha juhi nägu, küll aga on näha registreerimisnumber ja on teada, kellele auto kuulub.
Enne seadusandluse muudatust olukorras, kus auto omanik keeldus süüteo toimepanijat tuvastamast, ei saanud munitsipaalpolitsei juhtumit karistamiseks kohtusse anda. Valvurid pidid antud olukorras abi saamiseks pöörduma politsei poole. Nüüd saavad valvurid ise avalduse kohtule esitada.
Väärtegude seadustiku alusel karistatakse rahatrahviga seda, kes ei teata, kes tema sõidukit juhtis, kui kiiruskaamera rikkumist registreerib. Kui asi läheb kohtusse, võib summa olla kuni 5. zł.
Kiiruskaamera pildistamise hetkest on munitsipaalpolitseil (nagu ka politseil) aega 180 päeva, et määrata süüteo toimepanijale rahatrahv. Siis on ainult seaduslik tee.
Slavomir Dragula
