Harjutus "Pistriku hüpe".
Lähivõte Hollandi lennukist C-130H-30, mis on alati nende transpordilennukite eesotsas, kust langevarjurid maanduvad.
9.-21 toimus nagu igal aastal Hollandis õppus Falcon Jump. Õppusi korraldasid Hollandi kuninglike õhujõudude 2019. diviis ja kuninglike maavägede 336. õhudessantbrigaad. Õppuste põhieesmärgiks on õhudessant- ja maaväepersonali väljaõpe maandumisel ja lendudel. Langevarjurid valmistusid ka iga-aastaseks operatsiooni Market Garden tähistamiseks. Loomulikult ei olnud õppusel ja operatsiooni tähistamisel osalenud langevarjurite arv nii suur kui nende arv, kes sellest otseselt osa võtsid. Suureks probleemiks oli aga isegi 11 hüppajat, nagu igal aastal.
Pärast Normandia dessanti 6. juunil 1944 ja liitlaste pealetungi arenemist sügavale Prantsusmaale, hakkas Briti feldmarssal Bernard Montgomery püüdma võimalikult kiiresti läbi murda Saksa rindest strateegilisel skaalal. Ta uskus, et pärast Saksa vägede lüüasaamist Prantsusmaal oli Saksamaa juba lüüa saanud. Tema arvates saaks sõja kiiresti lõpetada, murdes läbi Hollandist ja tungides ürgselt Saksa territooriumile. Vaatamata kahtlustele nõustus liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas kindral Dwight Eisenhower läbi viima operatsiooni Market Garden.
Selle liitlaste suurima õhudessantoperatsiooni eesmärk oli läbida Hollandi territoorium, mida teatavasti lõikavad keerulised jõed ja kanalid. Seetõttu tuli ennekõike meisterdada sillad üle veetõkete - Meuse, Vaali (Reini lisajõgi) ja Reini jõel Hollandis. Operatsiooni eesmärk oli vabastada Lõuna-Madalmaad Saksa okupatsioonist enne 1944. aasta jõule ja avada tee Saksamaale. Operatsioon koosnes õhudessantelemendist (Market) sildade hõivamiseks ja soomustatud rünnakust Belgiast (Sad), kasutades kõiki sildu Saksa territooriumil asuva Reini sillapea hõivamiseks.
Plaan oli väga ambitsioonikas ja selle kiire elluviimine oli selle õnnestumiseks ülioluline. Briti korpuse XXX ülesanne oli kolme päevaga ületada vahemaa Belgia piirist Saksamaa piiril asuva Arnhemi linnani. See oleks võimalik ainult siis, kui kõik teel olevad sillad ei saaks kahjustada. USA 101. õhudessantdivisjon (DPD) pidi vallutama Eindhoveni ja Vegeli vahelised sillad. Teine Ameerika diviis, 82. DPD, pidi hõivama Grave ja Nijmegeni vahelised sillad. Briti 1. DPD ja Poola 1. sõltumatu langevarjubrigaad seisid silmitsi kõige raskema ülesandega. Nad pidid vallutama kolm silda vaenlase territooriumil Alam-Reini jõel Arnhemis. Kui operatsioon Market Garden oleks olnud täielik edu, oleks suurem osa Hollandi territooriumist vabastatud, lõigates ära Saksa väed riigi põhjaosas, ning hävitatud oleks 100-kilomeetrine otse Saksamaale viiv koridor. Sealt pidid liitlased Arnhemi sillapeast liikuma itta Ruhri, Saksamaa tööstusliku südamemaa suunas.
Plaani ebaõnnestumine
17. septembril 1944 toimus esimene maandumine probleemideta. Kohe tekkisid aga tõsised raskused ja tagasilöögid. Briti maabumistsoon asus Arnhemist üsna kaugel läänes ja peasillale pääses vaid üks pataljon. XXX korpus peatus õhtul Valkensvärdi juures, kuna sakslased lasid õhku Sona silla. Alles 19. septembril ehitati uus ajutine sild. Groesbeckis maabunud ameeriklastel ei õnnestunud kohe Nijmegeni silda vallutada. Samal päeval üritasid britid, keda tugevdasid edasised maandumislained, läbi murda Arnhemi sillani, kuid kiiruga sisenenud Saksa üksused lõid nad tagasi. Mitmed lammutustehased läksid kaduma ja 1. DPD jäänused sõideti tagasi Oosterbeeki.
20. septembril ületasid ameeriklased paatidega Waali jõe ja Nijmegeni silla vallutasid nad. Selgus aga, et see juhtus liiga hilja, kuna sakslased piirasid pataljoni Arnhemi lähedal ja silla vallutasid tagasi. Poola brigaad maandus 21. septembril Drielis lootuses, et Oosterbeeki sillapead saab kasutada alternatiivse ülekäiguna Alam-Reini üle, kuid see osutus täiesti ebareaalseks. Britid olid kokkuvarisemise äärel ja vägede varustamist koridoris Eindhovenist Arnhemi häirisid süstemaatiliselt sakslaste rünnakud külgedelt. Sellest tulenevalt sai Eindhoveni ja Arnhemi vaheline kaherealine maantee nr 69 hüüdnime "põrgutee".
22. septembril 1944 murdsid Saksa väed Vegeli küla lähedal läbi kitsa liitlaskoridori. See viis liitlasvägede lüüasaamiseni Arnhemis, kuna sakslased hoidsid inglasi tagasi ka Arnhemi kesklinnas. Sellest tulenevalt lõpetati operatsioon Market Garden 24. septembril. Ööl vastu 25./26. septembrit evakueeriti Oosterbeekist üle jõe viimased 2000 sõdurit. Need õnnestumised võimaldasid sakslastel end kaitsta veel kuus kuud. Seda lüüasaamist kirjeldati hiljem Briti kindral Browningi kuulsate sõnadega kui "sillaks liiga kaugel".
