VTG – muutuva geomeetriaga turbolaadur
Turboülelaaduri tööpõhimõte leiutati üle 100 aasta tagasi. Ainult meie ajal on selle seadme populaarsus renessanss.
Turboülelaaduri tööpõhimõte leiutati üle 100 aasta tagasi. Ainult meie ajal on selle seadme populaarsus renessanss.
Üks lihtsamaid viise mootori võimsuse suurendamiseks on ülelaadimine ehk õhu silindritesse surumine. Erinevatest kompressoritüüpidest on populaarseim turboülelaadur, mida tavaliselt kombineeritakse diiselmootoriga.
Turboülelaadur koosneb kahest rootorist, mis asuvad samal võllil. Rootori pöörlemine, mida juhib mootorist väljuvate heitgaaside energia, paneb teise rootori samaaegselt pöörlema, mis sunnib õhku mootorisse. Seega ei ole turbolaaduri juhtimiseks vaja täiendavat energiaallikat.
Igas kolbmootoris vabaneb koos heitgaasidega ebaproduktiivselt atmosfääri umbes 70% kütuse põlemisel saadavast energiast. Turboülelaadur mitte ainult ei paranda mootori jõudlust, vaid suurendab ka selle efektiivsust.
Paraku, nagu tehnikas kombeks, ideaalseid disainilahendusi pole, seega on klassikalisel turbolaaduril omad miinused. Esiteks puudub sellel võimalus silindrite ülelaadimisrõhu "sujuvaks" muutmiseks ja seda iseloomustab reaktsiooni viivitus gaasipedaali vajutamisele. See seisneb selles, et mootori võimsus ei suurene kohe pärast kiiret gaasipedaali vajutamist. Alles mõne aja pärast võtab mootor kiiresti pöördeid. Need puudused olid eriti märgatavad esimeste ühisanumutusmootoritega diiselmootorite puhul. Nii leiutati muutuva turbiinigeomeetriaga VTG turboülelaadur.
See toimib muutes turbiini labade nurka, nii et turboülelaaduri töö on väga tõhus ka mootori väikese koormuse ja madalatel pööretel. Lisaks sai võimalikuks ülelaadimisrõhku sujuvalt reguleerida.
VTG diiselmootorites pole töös märgatavat mahajäämust ning pöördemoment on suur ka väga madalatel mootoripööretel, samuti on võimsust tõstetud.
