Keeleõpetus ehk Michal Rusineki "Wieheister".

Michal Rusinek ei lakka mind hämmastamast. Liikudes edasi tema järjestikuste lastele mõeldud raamatute juurde, milles ta puudutab erinevaid keelega seotud küsimusi, ei saa ma mööda minna tohutust tööst, mida ta pidi tegema, et leida ja uurida kõiki sõnu, mida ta erinevatest vaatenurkadest arutleb ja analüüsib. Lisaks on see väga hea lugemine!

Eva Sverževska

Needused ja regionaalsused

Raamatus"Kuidas vanduda. Laste juhend(Kirjastus Znak, 2008) käsitles autor väga vaimukalt ja huvitavalt laste needusi, mõeldud kõigile - väiksematele ja vanematele lugejatele. Esmalt kogus ta need lugejatelt kokku ja seejärel koostas nende põhjal poeetilise teatmeteose.

See, kes sirutab käe raamatu nimega "Mi'kmaqist Zazulini…(Kirjastus Bezdroża, 2020). Michal Rusinek oma tavapärase uudishimu, kuid samas huumoriga vaatleb erinevaid regionalismisid ja püüab neid lühiluuletuste ja kirjelduste abil lahti mõtestada.

Retoorika ja ajalugu

positsioon "Millest sa räägid?! Sõnade võlu või retoorika lastele", mis on loodud koostöös dr hab. Aneta Zalazinska Jagielloni ülikoolist õpetab noortele lugejatele, kuidas oma vestluskaaslasi veenda või kuidas saada üle lavahirmust ja avaliku esinemise stressist.

Oma viimases raamatusWihajster, laensõnade juhend“(avaldatud ajakirjas Znak, 2020) pommitab autor noort (aga ka oluliselt vanemat) lugejat lihtsalt näidetega sõnadest, mille me teistest keeltest “püüdsime”.

– Arvan, et mitte ainult lapsed ei peaks teadma, kust meie kasutatavad sõnad pärinevad. Tean seda omast kogemusest, sest Wieheisteri kallal töötamine õpetas mulle palju. Keelt vaadates saame täpsema pildi meie kultuurist ja tsivilisatsioonist, mida see esindab,” ütleb Michal Rusinek. – Vaadates sügavale sõnaajalukku, vaatame ka Poola ajalukku, mis kunagi oli mitmerahvuseline ja multikultuurne. Ja tal olid erinevad kokkupuuted teiste kultuuridega: mõnikord sõjakad, mõnikord ärilised, mõnikord lihtsalt naabrid, selgitab ta. – Samuti saame teha järeldusi selle kohta, kust on pärit tsivilisatsioon, kultuur ja köök. See võib olla huvitava vestluse algus.

Koos meeskonnana

Wieheister on üks neist raamatutest, mis näitab lühidalt, et kirjutamine ei võta mitte ainult aega, vaid nõuab ka palju uurimistööd ja isegi teiste sellele teemale spetsialiseerunud inimeste kaasamist.

– Seda raamatut kirjutades küsisin prof. Autorile räägib suurepärane keeleajaloolane Isabela Winiarska-Gorska Varssavi ülikoolist. "Minu palvel koostas ta loosungid, mis selgitasid sõnade päritolu erinevatest teemaringidest - need, mis on endiselt keeles, ja nimetab objekte, mida tänapäeva lapsed võivad kohata," selgitab ta. - Me rääkisime sellest palju, professor kontrollis paljudes allikates etümoloogiat. Töö kestis mitu kuud. Illustratsioonidest rääkimata. Mu õel Joanna Rusinekil oli lisaks raske ülesanne: lasteraamatutes nii oluline humoorikas kiht on selles raamatus ainult piltides. Sest tekst sisaldab tegelikult ainult loosungeid,” lisab Rusinek.

Paroolid

Ausalt öeldes ei ole ma siin autoriga päris nõus. Jah, illustratsioonidel on Wieheisteris väga oluline roll - need on naljakad, köidavad ja hoiavad pilku, aga palju huumorit on ka lühikirjeldustes, loosungite valikus ja teatud osakondadega sidumises. Sest kus kategoorias “Maailm”: “Khusarz” ja “Ulan”?

Mul on valdav mulje, et selle raamatu autoritel oli üksikute artiklite valimine ja seejärel kirjeldamine suurepärane. Seda on tunda igal leheküljel, eriti seal, kus autor ei piirdunud põgusa selgitusega, vaid lubas endale mõnevõrra laiemat kirjeldust, nagu näiteks kellade puhul:

Kell - tuli meile saksa keelest, milles seinakella nimetatakse Seigeriks; vanasti nimetati seda sõna vee- või liivakellaks ehk liivakellaks verbist sihen, mis tähendab "ära äravoolu", "filtrit". Vanasti tehti kellasid “ka[-kap”, siis “tic-tac” ja tänapäeval enamjaolt vaikivad.

– Minu tänane lemmiksõna on wihajster. Mulle väga meeldivad improviseeritud sõnad, mis tekivad siis, kui me sõna ei tea või unustame ära, selgitab ta. See on eriline, kuna see pärineb saksakeelsest küsimusest: "wie heiss er?", mis tähendab "kuidas seda nimetatakse?". Küsimusele, mis on wihaister, vastan tavaliselt, et see on dink, mida kasutatakse märgistamiseks. Võimalik, et trikk.

Meilt võetud

Michal Rusinek otsustas võtta poola keelde kasutusele mitte ainult võõrkeeltest laenatud sõnad, vaid ka vastupidi - need, mis on pärit meilt teistesse keeltesse. Nagu selgus, osutus nende korrektne dokumenteerimine heidutavaks ülesandeks.

"Tahtsin väga, et raamat sisaldaks poola sõnu, see tähendab teistest keeltest laenatud poola sõnu," tunnistab autor. – Kahjuks pole neid nii palju ja nende leidmine nõudis palju tööd. Ja kui on, siis esialgu pole need poola keel (poola keel oli vaid edasikandja teistele keeltele), selgitab ta. Nii juhtus näiteks kurgiga, mis on laenatud germaani ja skandinaavia keelest, kuid pärineb algselt kreeka keelest (augoros tähendab rohelist, küpset).

Kõik Michal Rusineki raamatud, olgu need siis keeleteemalised, mille hulgas mulle Wieheister viimasel ajal kõige rohkem meeldib, või muudel teemadel, väärivad tähelepanu nii vanematelt kui ka noorematelt. Teadmiste, eruditsiooni ja huumori kombinatsioon neis on tõesti tõeline kunst ja see õnnestub autoril iga kord väga hästi.

Kaanefoto: Edita Dufay

Ja 25. oktoobril, 15. päeval, saab AvtoTachkiu Facebooki profiilil veebis kohtuda Michal Rusinekiga. Link allpool olevale diagrammile.