Troojalaste ja kreeklaste mõistatus
Elu müsteerium on võib-olla meie süsteemi suurim, kuid mitte ainus mõistatus, mille kallal teadlased oma ajusid rabavad. On teisigi, näiteks troojalased ja kreeklased, st. kaks asteroidide rühma, mis tiirlevad ümber Päikese orbiitidel, mis on väga sarnased Jupiteri orbiidiga (4). Need on koondunud libratsioonipunktide ümber (kahe võrdkülgse kolmnurga tipud, mille alus on Päikese-Jupiteri segment).
4 Jupiteri ümber tiirlevat troojalast ja kreeklast
Miks on neid objekte nii palju ja miks on need nii kummaliselt paigutatud? Lisaks on Jupiteri "marsruudil" ka "Kreeka leeri" kuuluvad asteroidid, mis mööduvad Jupiterist oma orbiidi liikumisel, liikudes ümber libratsioonipunkti L4, mis asub orbiidil 60 ° planeedist eespool ja kuuluvad "Trooja laagrisse" järgige planeedi taha, L5 lähedale, orbiidil 60° Jupiteri taga.
Mida öelda Kuiperi vöö (5), mille toimimist klassikaliste teooriate kohaselt ei ole samuti lihtne tõlgendada. Lisaks pöörlevad paljud selles olevad objektid kummalistel, ebatavaliselt kaldus orbiitidel. Viimasel ajal on levinud arvamus, et selles piirkonnas täheldatud kõrvalekaldeid põhjustab suur objekt, nn üheksas planeet, mida aga otseselt ei ole täheldatud. Teadlased püüavad anomaaliatega toime tulla omal moel – ehitavad uusi mudeleid (6).
5 Kuiperi vöö ümber päikesesüsteemi
Näiteks vastavalt nn Kena mudel, mida esmakordselt esitleti 2005. aastal, oli meie päikesesüsteem alguses palju väiksem, kuid paarsada miljonit aastat pärast selle tekkimist planeetide ränne edasistele orbiitidele. Nizza mudel annab potentsiaalse vastuse Uraani ja Neptuuni tekkele, mis on liiga kauged orbiidid, et tekkida isegi varases Päikesesüsteemis, kuna aine lokaalne tihedus oli seal liiga madal.
USA Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskuse (CfA) teadlase Francesca DeMeo sõnul oli Jupiter minevikus Päikesele sama lähedal kui praegu Marss. Seejärel hävitas Jupiter oma praegusele orbiidile tagasi rännates peaaegu kogu asteroidivöö – asteroidide populatsioonist jäi alles vaid 0,1%. Teisest küljest saatis see ränne asteroidivööst ka väikseid objekte Päikesesüsteemi äärealadele.
6. Erinevad planeedisüsteemide moodustumise mudelid mateeria protoplaatidest.
Võib-olla põhjustas gaasihiiglaste ränne meie päikesesüsteemis ka asteroidide ja komeetide kokkupõrkeid Maaga, varustades seeläbi meie planeeti veega. See võib tähendada, et tingimused selliste omadustega planeetide tekkeks nagu Maa pind on üsna haruldased ning elu võib sagedamini eksisteerida jäistel kuudel või massiivsetel ookeanimaailmadel. See mudel võib seletada troojalaste ja kreeklaste kummalist asukohta, aga ka tohutut asteroidipommitamist, mida meie kosmiline piirkond koges umbes 3,9 miljardit aastat tagasi ja mille jäljed on Kuu pinnal nii selgelt nähtavad. See juhtus siis Maal Hadeani ajastu (Hadesest ehk Vana-Kreeka põrgust).
