1.9 CDTi/JTD mootor Opelilt – uuri lähemalt!

Fiati diiselmootorit hindasid peaaegu kõigi suuremate autokontsernide insenerid. Seetõttu paigaldati 1.9 CDTi mootor mitte ainult Itaalia tootja autodele, vaid ka teistele kaubamärkidele. Lisateavet selle kohta leiate meie artiklist! 

Põhiteave toiteploki kohta

Esimene 1.9 CDTi mootor paigaldati 156. aasta Alfa Romeo 1997-le. See mootor arendas 104 hj. (77 kW), mis teeb sellest automudelist maailma esimese selle tehnoloogiaga sõiduauto. Põgusalt tasub peatuda Common Rail tehnoloogial ja kirjeldada selle tööd – miks sellest on saanud selline läbimurre ajamite valmistamise ajaloos. Tavalistes diiselmootorites kasutati reeglina mehaaniliselt juhitavaid kütusepihusteid. Tänu Common Railile on neid komponente juhitav elektrooniline mootori juhtseade.

Tänu sellele oli võimalik luua diiseljõuseade, mis töötas vaikselt, ei suitsenud, tootis optimaalset võimsust ja ei tarbi palju kütust. Fiati lahendused võtsid peagi kasutusele ka teised tootjad, sealhulgas Opel, muutes mootori turundusnime 1.9 JTD asemel 1,9 CDTi.

1.9 CDTi seadme põlvkonnad – JTD ja JTDM

See on neljasilindriline 1.9-liitrine reasmootor, mis kasutab Common Rail süsteemi. Esimese põlvkonna mudel sündis Fiati, Magneti, Marella ja Boschi koostööna. Ajam asendas kõvasti räsitud 1.9 TD ja oli saadaval 80, 85, 100, 105, 110 ja 115 hj. Viimase kolme variandi puhul otsustas Fiat paigaldada muutuva geomeetriaga turbiini, mitte fikseeritud turbiini, nagu muudel juhtudel.

1.9 CDTi mootori põlvkonnad võib jagada kahte põlvkonda. Neist esimest toodeti aastatel 1997–2002 ja need olid Common Rail I süsteemiga üksused ning teine, mida turustati alates 2002. aasta lõpust, oli varustatud täiustatud Common Rail sissepritsesüsteemiga.

Mis tegi XNUMX. põlvkonna Multijeti erinevaks?

Uus oli kõrgem kütuse sissepritserõhk ja võimsamad versioonid 140, 170 ja 150 hj. varustatud nelja ventiili ja kahe nukkvõlliga, samuti muutuva geomeetriaga turbiiniga. Nõrgemad versioonid 105, 130 ja 120 km kasutasid 8 klappi. Turule ilmus ka kahe turbolaaduriga versioon 180 ja 190 hj. ja 400 Nm pöördemomenti 2000 p/min juures.

Kasutati ka uusi servoklappe, mis parandasid oluliselt põlemiskambrisse süstitava kütusekoguse reguleerimise täpsust kaheksal järjestikusel süstimisel. Samuti otsustati lisada sissepritserežiim Injection Rate Shaping, mis tagas parema põlemiskontrolli, vähendas seadme töötamise ajal tekkivat müra ning mõjutas ka mootori üldist efektiivsust.

Millistele automudelitele paigaldati 1.9 CDTi mootor?

Jõuallikas paigaldati sellistele autodele nagu Opel Astra, Opel Vectra, Opel Vectra C ja Zafira. Mootoreid kasutati ka Rootsi tootja Saab 9-3, 9-5 Tid ja TTiD, aga ka Cadillaci autodel. 1.9 CDTi mootorit kasutati ka Suzuki SX4-s, mille kallal Fiat samuti töötas.

Ajami töö – milleks valmistuda?

Enamiku kasutajate ees seisavad 1.9 CDTi mootoriga mõned probleemid. See hõlmab väljalaskekollektori riket, EGR-klapi või generaatori riket ja vigast M32 käigukasti. 

Nendest probleemidest hoolimata peetakse mootorit üsna arenenud seadmeks. Märgitakse, et probleemid mootorikomponentidega on äärmiselt haruldased. Seetõttu piisab seadme tõrgeteta tööks tavapärastest hooldustöödest ja diisliõli regulaarsest vahetamisest.

Kas Opeli ja Fiati toode on hea valik?

Valides 1.9 CDTi mootori, võite olla kindel selle töökindluses. Ajam töötab stabiilselt ja reeglina ei esine rikkeid, mis võiksid viia seadme kapitaalremondini. Sel põhjusel on see mootor tõenäoliselt hea valik.