Elektroonilised stabiliseerimissüsteemid (ESP, AHS, DSC, PSM, VDC, VSC)
Need süsteemid tagavad sõiduki ohutu käitumise kriitilistes olukordades, eriti kurvides. Liikumise ajal hindavad süsteemid mitmeid indikaatoreid, näiteks rooliratta kiirust või pöörlemist, ning libisemisohu korral võivad süsteemid üksikuid rattaid pidurdades viia auto tagasi algsesse suunda. Kallimatel sõidukitel on stabiilsuskontrollisüsteemidel ka aktiivne šassii, mis kohandub juhi pinna ja sõidustiiliga ning aitab veelgi kaasa sõiduohutusele. Enamik autosid kasutab oma sõidukitel märgistussüsteemi. ESP (Mercedes-Benz, Skoda, VW, Peugeot jt). Märgistusega AHS (Aktiivne töötlemissüsteem), mida Chevrolet kasutab oma sõidukites, DSC (Dünaamiline turvakontroll) BMW, PSM (Porsche stabiilsuse juhtimissüsteem), V alalisvool (Sõiduki dünaamika juhtimine) on paigaldatud Subaru autodele, VSC (Sõiduki stabiilsuskontroll) on paigaldatud ka Subarule ja Lexusele.
Lühend ESP pärineb inglise keelest Elektrooniline stabiilsusprogramm ja tähistab elektroonilist stabiliseerimisprogrammi. Nime enda järgi on selge, et tegemist on elektrooniliste juhiabide esindajaga sõidu stabiilsuse osas. ESP avastamine ja sellele järgnev rakendamine oli läbimurre autotööstuses. Sarnane olukord juhtus kord ABS -i kasutuselevõtuga. ESP aitab kogenematul ja suure kogemusega juhil toime tulla mõne kriitilise olukorraga, mis võivad sõidu ajal tekkida. Mitmed autos olevad andurid registreerivad jooksvaid sõiduandmeid. Neid andmeid võrreldakse juhtseadme kaudu õige sõidurežiimi jaoks arvutatud andmetega. Erinevuse tuvastamisel aktiveerub ESP automaatselt ja stabiliseerib sõiduki. ESP kasutab oma funktsiooniks teisi elektroonilisi šassiisüsteeme. Kõige olulisemad elektroonikatöötajad hõlmavad ABS-i mitteblokeeruvat pidurisüsteemi, libisemisvastaseid süsteeme (ASR, TCS jt) ja nõustamist vajalike ESP-andurite kasutamise kohta.
Süsteemi töötasid välja Boschi ja Mercedese insenerid. Esimene ESP -ga varustatud auto oli S 1995 luksuskupee (C 600) 140. aasta märtsis. Mõni kuu hiljem jõudis süsteem ka klassikalise S-klassi (W 140) ja SL Roadsteri (R 129) juurde. Selle süsteemi hind oli nii kõrge, et algul oli süsteem ainult standardvarustuses koos tipptasemel 6,0 V12 kaheteistkümnesilindrilise mootoriga, teistele ESP mootoritele pakuti seda vaid kopsaka lisatasu eest. ESP tõeline buum oli tingitud näiliselt väikestest asjadest ja mõnes mõttes juhusest. 1997. aastal viisid Rootsi ajakirjanikud läbi toonase uudsuse stabiilsuskatset, milleks oli Mercedes A. Kõigi kohalviibijate suureks üllatuseks ei suutnud Mercedes A niinimetatud põdratestiga toime tulla. Sellega algas äri, mis sundis tootjaid lühikeseks ajaks tootmise peatama. Stuttgarti autotehase tehnikute ja disainerite jõupingutused probleemile õige lahenduse leidmiseks on kroonitud eduga. Arvukate testide põhjal sai ESP -st Mercedes A standardosa. See omakorda tähendas selle süsteemi tootmise suurenemist eeldatavatelt kümnetelt tuhandetelt sadadesse tuhandetesse ning jõuti taskukohasemate hindadeni. ESP on sillutanud teed kasutamiseks keskmistes ja väikestes sõidukites. ESP sünd oli ohutu sõidu valdkonnas tõeline revolutsioon ja tänapäeval on see suhteliselt laialt levinud mitte ainult tänu Mercedes-Benzile. ESP olemasolu, mis areneb ja on praegu selle suurim tootja, aitas palju kaasa ESP olemasolule.
Enamikus elektroonilistes süsteemides on aju elektrooniline juhtseade ja ESP puhul see nii ei ole. Juhtseadme ülesanne on võrrelda andurite tegelikke väärtusi sõidu ajal arvutatud väärtustega. Vajaliku suuna määrab pöörlemisnurk ja rataste pöörlemiskiirus. Tegelikud sõidutingimused arvutatakse külgkiirenduse ja sõiduki pöörlemise ümber vertikaaltelje alusel. Kui tuvastatakse kõrvalekalle arvutatud väärtustest, aktiveeritakse stabiliseerimisprotsess. ESP-funktsioon reguleerib mootori pöördemomenti ja mõjutab ühe või mitme ratta pidurisüsteemi, välistades seeläbi sõiduki soovimatu liikumise. ESP suudab kurvides ala- ja ülejuhitavust korrigeerida. Sõiduki alajuhitavust korrigeeritakse tagumise siseratta pidurdamisega. Ülejuhitavust korrigeeritakse esivälise ratta pidurdamisega. Teatud ratta pidurdamisel tekivad sellele rattale stabiliseerimise ajal pidurdusjõud. Lihtsa füüsikaseaduse kohaselt tekitavad need pidurdusjõud pöördemomendi ümber sõiduki vertikaaltelje. Tekkiv pöördemoment tõrjub alati soovimatut liikumist ja suunab seega sõiduki kurvides tagasi soovitud suunas. Samuti pöörab see auto õiges suunas, kui see ei pööra. ESP toimimise näide on kiire kurvide läbimine, kui esisild väljub kiiresti kurvist. ESP vähendab kõigepealt mootori pöördemomenti. Kui sellest tegevusest ei piisa, pidurdatakse tagumist siseratast. Stabiliseerimisprotsess jätkub, kuni kalduvus libisemisele väheneb.
ESP põhineb juhtseadmel, mis on ühine ABS-ile ja teistele elektroonilistele süsteemidele, nagu EBV / EBD pidurdusjõu jaotur, mootori pöördemomendi regulaator (MSR) ja libisemisvastased süsteemid (EDS, ASR ja TCS). Juhtseade töötleb andmeid 143 korda sekundis, see tähendab iga 7 millisekundi järel, mis on peaaegu 30 korda kiirem kui inimesel. ESP vajab töötamiseks mitmeid andureid, näiteks:
- piduri tuvastamise andur (teavitab juhtseadet, mille juht pidurdab),
- kiirusandurid üksikutele ratastele,
- rooli nurgaandur (määrab vajaliku sõidusuuna),
- külgkiirendusandur (registreerib toimivate külgjõudude suuruse, näiteks tsentrifugaaljõu kõveral),
- sõiduki pöörlemissensor ümber vertikaaltelje (et hinnata sõiduki pöörlemist ümber vertikaaltelje ja määrata liikumise hetkeseis),
- pidurirõhu andur (määrab praeguse rõhu pidurisüsteemis, millest saab arvutada pidurdusjõud ja seega ka sõidukile mõjuvad pikijõud),
- pikisuunaline kiirendusandur (ainult nelikveolistel sõidukitel).
Lisaks vajab pidurisüsteem täiendavat surveseadet, mis avaldab survet ajal, mil juht ei pidurda. Hüdrauliline seade jaotab pidurirõhu piduriratastele. Piduritule lüliti on mõeldud piduritulede sisselülitamiseks, kui juht ei pidurda, kui ESP -süsteem on sisse lülitatud. ESP -d saab mõnikord armatuurlaual oleva nupuga välja lülitada, mis on mugav näiteks lumekettidega sõites. Süsteemi väljalülitamisest või sisselülitamisest annab märku armatuurlaual põlev indikaator.
ESP võimaldab mõnevõrra nihutada füüsikaseaduste piire ja suurendada seeläbi aktiivset ohutust. Kui kõik autod oleksid varustatud ESP -ga, oleks võimalik vältida umbes kümnendikku õnnetustest. Süsteem kontrollib pidevalt stabiilsust, kui see pole välja lülitatud. Seega on juhil suurem turvatunne, eriti jäistel ja lumistel teedel. Kuna ESP parandab sõidusuunda soovitud suunas ja kompenseerib libisemisest tingitud kõrvalekaldeid, vähendab see oluliselt õnnetusohtu kriitilistes olukordades. Siiski tuleb ühe hingetõmbega rõhutada, et ka kõige kaasaegsem ESP ei päästa hoolimatut juhti, kes ei järgi füüsikaseadusi.
Kuna ESP on BOSCHi ja Mercedese kaubamärk, kasutavad teised tootjad kas Boschi süsteemi ja ESP nime või on välja töötanud oma süsteemi ja kasutavad erinevat (oma) lühendit.
Acura – Honda: sõiduki stabiilsuskontroll (VSA)
Alfa Romeo: sõiduki dünaamiline juhtimine (VDC)
Audi: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Bentley: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
BMW: dünaamiline veojõukontroll DSC
Bugatti: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Näiteks: StabiliTrak
Cadillac: StabiliTrak ja aktiivne esirool (AFS)
Chery Car: elektrooniline stabiilsusprogramm
Chevrolet: StabiliTrak; Aktiivne juhitavus (Lin Corvette)
Chrysler: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Citroën: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Dodge: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Daimler: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Fiat: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP) ja sõiduki dünaamiline juhtimine (VDC)
Ferrari: väljakujunenud kontroll (CST)
Ford: AdvanceTrac koos ümbermineku stabiilsuskontrolliga (RSC), interaktiivse sõiduki dünaamikaga (IVD), elektroonilise stabiilsusprogrammiga (ESP) ja dünaamilise stabiilsuskontrolliga (DSC)
General Motors: StabiliTrak
Holden: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Hyundai: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP), elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC), sõiduki stabiilsusabi (VSA)
Infiniti: sõiduki dünaamiline juhtimine (VDC)
Jaguar: dünaamiline stabiilsuskontroll (DSC)
Jeep: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Kia: elektrooniline stabiilsuskontroll (ESC) ja elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Lamborghini: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Land Rover: dünaamiline stabiilsuskontroll (DSC)
Lexus: sõiduki dünaamika integreeritud haldus (VDIM) ja sõiduki stabiilsuskontroll (VSC)
Lincoln: AdvanceTrac
Maserati: Maserati stabiilsusprogramm (MSP)
Mazda: dünaamiline stabiilsuskontroll (DSC), dünaamiline veojõukontroll
Mercedes-Benz: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Elavhõbe: AdvanceTrac
MINI: dünaamiline stabiilsuskontroll
Mitsubishi: MULTI-MODE aktiivne stabiilsuskontroll ja veojõukontroll ning aktiivne stabiilsuskontroll (ASC)
Nissan: sõiduki dünaamiline juhtimine (VDC)
Oldsmobile: täppisjuhtimissüsteem (PCS)
Opel: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Peugeot: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Pontiak: Stabili Trak
Porsche: Porsche stabiilsuskontroll (PSM)
Proton: elektrooniline stabiliseerimisprogramm
Renault: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Rover Group: dünaamiline stabiilsuskontroll (DSC)
Saab: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Saturn: StabiliTrak
Scania: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
SEAT: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Škoda: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Nutikas: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Subaru: sõiduki dünaamika juhtimine (VDC)
Suzuki: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Toyota: sõiduki dünaamika integreeritud juhtimine (VDIM) ja sõiduki stabiilsuskontroll (VSC)
Vauxhall: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
Volvo: dünaamiline stabiilsus ja veojõukontroll (DSTC)
Volkswagen: elektrooniline stabiilsusprogramm (ESP)
