Gotland 2.0
Uuendatud Gotland väljub Karlskronas asuva Saab Kockumsi laevatehase hallist. Sarja kolmas, Halland, ei allu MLU menetlusele. 2015. aastal valmis plaaniline renoveerimine, mis toimub iga kuue aasta tagant.
20. juunil lasti Karlskronas Saab Kockumsi tehases vette allveelaev Gotland A19 pärast kapitaalremonti koos tsükli keskel tehtud uuendusega. See on oluline verstapost Rootsi allveelaevade renoveerimisprogrammis, mida iseloomustavad paar järgmise põlvkonna A26-d, mida on valminud kolm aastat, ning Gotlandil läbiviidud moderniseerimisel on palju ühist ehitatavate uut tüüpi allveelaevadega. Marineni jaoks.
Praeguseks on Rootsi Kuningriigi mereväel (Svenska marinan, lühendatult Marinen) viis kahte tüüpi allveelaeva: kolm A19 ("Gotland", "Uppland" ja "Halland"), mis on kasutusel alates 1996. aastast ja kaks A17 ("Södermanland" ja "Halland"). Östergötland), vanem kui seitse aastat, kuid uuendatud 2003. ja 2004. aastal. Nüüd ajalugu kordab ennast. Relvajõudude varustusdirektoraat (Försvarets materielverk, FMV) sõlmis 30. juunil 2015 lepingu Saabiga kahe A26 üksuse ehitamiseks, mis asendavad Södermanlandsi ja A19 paari vahepealseks uuendamiseks. Viimasel juhul räägime Gotlandist ja Upplandist, mis läksid teenistusse 1996. ja 1997. aastal ning programmi nimeks sai HTMGtd (Halvtidsmodifiering Gotland).
Enne lepingu sõlmimist pidasid Saabi ja FMV esindajad mitmeid konsultatsioone, et välja selgitada optimaalne programmimaht tehnilise efekti ja finantsnäitajate osas. Arvestatud on kasutajate ootustega ja säästlike lahendustega, ilma et oleks vaja robustse laeva kere lõigata. See protseduur pikendaks lisaks kulude suurendamisele oluliselt ka tööde kestust. Rootsis ehitatud üksustel ei ole aga suuri luuke aparatuuri asendamiseks kasutatud tugevates keredes, mis piiras oluliselt moderniseerimise mahtu. Vahepeal hõlbustas kere lõikamine mehhanismide väljavahetamist, uute kokkupanemist ja võimaldas täielikult täita HTMGtd nõudeid. Sellest tulenevalt saigi just selline otsus tehtud, seda enam, et Gotland kohandati sellisele tõlgendusele juba projekteerimisetapis nii kere konstruktsiooni ja paigalduse kui ka ujuvuse osas. Lisaks on Kockumsi laevatehas varem teostanud seitse sellist operatsiooni, olles kogunud selles valdkonnas rohkem kogemusi kui teised seda tüüpi tehased maailmas.
Leidude teine aspekt oli uute süsteemide ja seadmete tuvastamine, mis on mõeldud olemasolevate asendamiseks. Loogiliselt võttes otsustati valida samad, mis A26 jaoks ette nähtud. Seetõttu on juunikuu sündmus Marineni allveelaevade üldise moderniseerimisprogrammi jaoks nii oluline. Tänu sellele lähenemisele saavutati märkimisväärne seadmete standardiseerimine - varustuse valdkonnas (hooldus ja varuosad), meeskonna koolituse hõlbustamisel ning lõpuks võimaldas see enne prototüübi kallal töö lõpetamist tehtud otsuseid testida. A26. Kuigi Saabile ei meeldi antud juhul mõiste "testplatvorm", on just "uus" Gotland, millega hakatakse A26 jaoks valitud süsteeme merel testima. 420. detsembril 192 sõlmiti Saabiga 26 miljoni Rootsi krooni suurune leping (tollase vahetuskursi järgi umbes 19 miljonit Poola zlotti) A8 ja uuendatud A2014 jaoks andurite ostmiseks ning teine leping, mis suurendas summat 1,1 miljardi Rootsi kroonini ( ligikaudu 505 miljonit Poola zlotti) järgmisel aastal. HTMGtd eesmärk ei ole mitte ainult uute seadmete testimine, vaid eelkõige pikendada kindlaksmääratud paari eluiga vähemalt 2025. aastani, säilitades samal ajal kõrged jõudlusparameetrid.
HTMGtd
Gotland tuli laevatehasesse 2015. aasta lõpus. Selle kere avati juhttorni taga, vahetult torni taga, kus asus avariilukk ja mis jagas kere sisemuse kaheks veekindlaks kambriks, misjärel tõmmati mõlemad osad välja. eraldi.
Järgmise sammuna kontrolliti olemasolevate seadmete seisukorda, demonteeriti need ja viidi mitteasendatavad mehhanismid üle FMV-le. Seejärel remonditi eraldi ruumid, pandi uued kaabelkommunikatsioonid ja armatuur. Seejärel laiendati Gotlandi survelaevakere. Selleks keevitati 2016. aasta lõpus tagumise kere külge ca 2 m pikkune lisarõngas, mille tootmiseks kasutati Kockumsi osalusel Rootsis välja töötatud Weldox 700EM terast, mida kasutati esmakordselt A19 projekteerimisel. Selle voolavuspiir on 690 MPa, mis tagab ohutuse
purjetades igal sügavusel Läänemerel. Selle terase keevitamise, lõikamise ja puurimise tehnoloogia nõuab materjali mitu tundi kuumutamist. Kere sisetükk oli mõeldud mitte konkreetse varustuse paigaldamiseks, vaid lisaruumi jaoks, mis erines näiteks AIP moodulitest, mille mõõtmed on 10 meetrit või rohkem. Viimastel on oma ballastitankid, tänu millele on need vaatamata suurusele laeva tasakaalu seisukohalt neutraalsed. Vahepeal oli Gotlandi laevakere, millel puuduvad ballastitangid, täiendava "plaastri" pikkuse piiramine tingitud olemasolevast hinnangulisest veeväljasurvereservist. Suurem võib kahjustada laeva mereomadusi. Täiendavaid keremõõdikuid kasutati muuhulgas vesijahutusseadmete paigaldamiseks troopikas töötamiseks tõhusama kliimaseadme, magevee jahutuse, aga ka kütusepaakide ja muude seadmete paigaldamiseks. Peale seadmete vahetuse lõpetamist 2017. aasta mais hoone suleti, kontrolliti ühendusi ja valmistati süsteemid ette kasutuselevõtuks. Saab ja FMV suhtuvad oma nimede avalikusse avaldamisse ettevaatlikult, välja arvatud see, et tüüpide A20 ja A19 jaoks oli üldnimetusi "üle 26". Püüame need siiski võimaluse korral avalikult kättesaadava teabe põhjal tuvastada.
