Kui õnnetus juhtub
Õnnetus on alati raske kogemus ja sageli ei tea ei osalejad ega kõrvalseisjad, kuidas käituda, seda enam, et segadust süvendab stress. Vahepeal on vaja võimalikult kiiresti rakendada vastavaid meetmeid sündmuskoha turvamiseks, teavitada vastavaid ametiasutusi ja aidata kannatanuid. Üks levinumaid surmapõhjuseid liiklusõnnetustes on hingamisseiskusega kaasnev hüpoksia.* Tihti sõltub meie reaktsioonist, kas kannatanu jääb kiirabi saabumiseni ellu.
Sündmuskoha turvalisus
"Esimene samm peaks olema õnnetuspaiga kindlustamine, et mitte tekitada täiendavat ohtu," ütleb Renault autokooli direktor Zbigniew Veseli. Kiirteel või kiirteel lülitage sisse auto ohutuled ja kui autol pole nendega varustust, siis seisutuled ja paigaldage 100 m kaugusele auto taha peegeldav ohukolmnurk. Muudel teedel, kui peatute teel keelatud kohas:
väljaspool asulaid paigutatakse kolmnurk sõiduki taha 30-50 m kaugusele, asulates sõiduki taha või kohale aga mitte kõrgemale kui 1 m.
Samuti tuleks võimalikult kiiresti kutsuda kiirabi ja politsei. Kiirabi numbril helistades edastage ühenduse katkemise korral esmalt täpne aadress koos linna nime, kannatanute arvu ja seisundiga, samuti perekonnanimi ja telefoninumber. Pidage meeles, et te ei saa vestlust enne lõpetada – dispetšeril võib tekkida lisaküsimusi.
Hoolitsege haavatute eest
Kui te ei saa avada auto ust, milles õnnetusse sattunud isik viibib, purustage klaas, jälgides, et mitte tekitada lisavigastusi selles viibivale inimesele. Pidage meeles, et karastatud klaas, mida kõige sagedamini kasutatakse küljeakende jaoks, puruneb väikesteks teravateks tükkideks ja liimitud klaas (alati tuuleklaas) puruneb tavaliselt ainult. Autosse sisenedes keerake süüde välja, keerake peale käsipidur ja eemaldage võti süütelukust – soovitavad Renault’ autokooli instruktorid.
Liiklusõnnetuse ohvrite üks levinumaid surmapõhjuseid on hingamisseiskusega kaasnev hüpoksia* ning Poolas ei tea iga teine inimene sellistes olukordades vajalikku esmaabi**. Tavaliselt ei möödu hingamise seiskumise hetkest kuni elu täieliku lakkamiseni rohkem kui 4 minutit, seega on oluline kiire reaktsioon. Tihtipeale ei püüa õnnetuse pealtnägijad elustada, sest nad ei tea, mida teha ja kardavad kannatanule viga teha.
Esimene, elementaarne abi on aga vajalik elu säilitamiseks kuni kiirabi saabumiseni. Väärteoseadustik näeb ette karistuseks aresti või rahatrahvi juhile, kes liiklusõnnetuses osaledes ei aita õnnetuses kannatanut (art 93, lg 1). Esmaabi reeglitega tuleks tutvuda ümberõppekursusel, ütlevad Renault autokooli juhendajad.
* Ülemaailmne liiklusohutuse partnerlus
** PKK
