Topeltsiduriga käigukast – kuidas see töötab ja miks see autojuhtidele meeldib?

Nagu nimigi ütleb, on topeltsiduriga käigukastil kaks sidurit. See ei paljasta midagi. Kahe siduri paigaldamine käigukasti sisse välistab mehaanilise ja automaatse disaini puudused. Võime öelda, et see on kaks-ühes lahendus. Miks on see autode puhul üha levinum variant? Lisateave topeltsiduriga käigukasti kohta ja selle toimimise kohta!

Milliseid vajadusi lahendab topeltsiduriga käigukast?

See disain pidi kõrvaldama varasematest lahendustest teadaolevad puudused. Traditsiooniline viis käiguvahetuseks sisepõlemismootoriga sõidukitel on alati olnud manuaalkäigukast. See kasutab ühte sidurit, mis lülitab ajamiga sisse ja edastab pöördemomendi ratastele. Sellise lahenduse miinuseks on aga ajutine tegevusetus ja energiakadu. Mootor töötab edasi, kuid genereeritud võimsus läheb raisku, kuna süsteem on välja lülitatud. Juht ei saa muuta ülekandearvu ilma rataste pöördemomendi märgatava kadumiseta.

Kahekäiguline käigukast vastuseks automaatkäigukasti puudustele

Vastuseks käsitsi lülitamisele on lülitusprotsessi sujuvamaks muudetud, asendades selle täielikult automatiseeritud juhtimismeetodiga. Need käigukastid ei lülita ajamit välja, vaid neis töötav pöördemomendi muundur raiskab energiat ja tekitab kadusid. Käiguvahetus ise ei ole samuti liiga kiire ja võib võtta väga kaua aega. Seetõttu oli selge, et silmapiirile kerkib uus lahendus ja selleks on topeltsiduriga käigukast.

Topeltsiduriga käigukastid – kuidas need eelmiste lahenduste probleemid lahendasid?

Disainerid pidid kõrvaldama kaks puudust – ajam välja lülitama ja pöördemomendi kadu. Probleem sai lahendatud kahe siduriga. Miks oli topeltsiduriga käigukast hea mõte? Iga sidur vastutab erinevate ülekandearvude eest. Esimene on paaritute käikude jaoks ja teine ​​paaris käikude jaoks. Selle topeltsiduriga käigukastiga mootori käivitamisel käivitate tõenäoliselt esimese käigu. Samas on teine ​​sidur juba järgmise sisse lülitanud, tänu millele on käiguvahetused hetkelised (kuni 500 millisekundit). Kogu protsess piirdub teatud siduri lisamisega.

Kahekäiguline käigukast – millistes versioonides see saadaval on?

2003. aastal ilmus turule auto, mille standardvarustuses oli topeltsiduriga käigukast. See oli VW Golf V, mille 3.2-liitrine mootor oli ühendatud DSG-käigukastiga. Sellest ajast alates on turule ilmunud üha rohkem topeltsiduriga käigukasti, mida kasutab kasvav autotootjate rühm. Tänapäeval on paljudel neist "oma" kujundus, mis on tellimiseks märgistatud erinevate nimetustega. Allpool on kõige populaarsemad:

• VAG (VW, Skoda, Seat) – DSG;
• Audi - S-Tronik;
• BMW - DKP;
• Fiat - DDCT;
• Ford – PowerShift;
• Honda – NGT;
• Hyundai - DKP;
• Mercedes - 7G-DCT
• Renault - EDC;
• Volvo – PowerShift.

Millised on topeltsiduriga käigukasti eelised?

Sellel autotööstuse üsna hiljutisel leiutisel on palju eeliseid, mis on eriti nähtavad sõidu ajal. Topeltsiduriga käigukasti positiivsed praktilised mõjud hõlmavad järgmist:

• kõrvaldades energiakao nähtuse – see käigukast vahetab käike peaaegu koheselt, mistõttu ei esine üksikute ülekandearvude vahelisi kõikumisi. Tööaeg ilma pöördemomendita on 10 millisekundit;
• pakkudes juhile sujuvat sõitu – kaasaegsed topeltsiduriga käigukastid „ei mõtle sellele, mida antud olukorras teha. See suurendab sõidu sujuvust, eriti linnas.
• madalam kütusekulu – need käigukastid (välja arvatud sportrežiimid) vahetavad käike optimaalsel ajal ja on võimalik saavutada väike kütusekulu.

Topeltsiduriga käigukasti puudused – kas neid on?

See uus lahendus on väga tõhus leiutis, kuid loomulikult pole sellel ka puudusi. Kuid see ei puuduta mõningaid projekteerimisprobleeme, mis tulenevad insenerivigadest, vaid komponentide tavapärasest kulumisest. Topeltsiduriga käigukastides on tõrgeteta sõidu võti regulaarne õlivahetus, mis pole odav. Seda tuleks teha iga 60 100 kilomeetri järel või vastavalt tootja soovitustele (kui see on erinev). Selline teenus on dünaamiline ja maksab umbes XNUMX eurot, kuid see pole veel kõik.

Ebaõige kasutamise tagajärjed - suured kulud

Kui karbis on rohkem komponente, tähendab see ka suuremaid kulusid rikke ajal. Kahemassiline hooratas ja kaks sidurit tähendavad vahetamisel mitme tuhande zł suurust arvet. Topeltsiduriga jõuülekannet peetakse vastupidavaks, kuid väärkasutus ja hooletu hooldus võivad põhjustada selle rikke.

Kuidas topeltsiduriga käigukastiga autot juhtida?

Kui vahetate auto traditsiooniliselt manuaalkäigukastilt DSG- või EDC-käigukasti vastu, võib alguses tekkida probleeme sõiduga. Me ei räägi sellest, et vajutame korraga ja kogemata piduripedaalile, arvates, et asi on siduris. Asi on pigem masina enda käsitsemises. Mida vältida sõidu ajal

1. Ärge hoidke jalga samal ajal piduri- ja gaasipedaalil.
2. Seadke R asend alles pärast auto täielikku seiskumist (elektrooniliste regulaatoritega kastides seda õnneks teha ei saa).
3. Järgige ekraanil kuvatavaid juhiseid. Kui sõnum teavitab teid teenusest, minge selle juurde.
4. Ärge kasutage N-režiimi populaarse "lõõgastusena". Ärge lülitage seda sisse valgusfoorile lähenedes ega mäest alla laskudes.
5. Seisake mootor ainult asendis P. Vastasel juhul jätkab mootor töötamist hoolimata õlirõhu langusest.
6.  Kui aktiveerite sõidu ajal kogemata asendi N, ärge lülitage kohe D-režiimi. Oodake, kuni mootor on seiskunud.

Topeltsiduriga käigukasti sõidumugavus on teiste konstruktsioonidega võrreldes tohutu. Sellise kasti elemendid on aga keerulised ja ebaõige kasutamine vähendab oluliselt selle vastupidavust. Seetõttu, kui teie sõiduk on varustatud topeltsiduriga käigukastiga, käsitlege seda vastavalt tootja soovitustele ja nendele, kes mõistavad selle toimimist ja hooldust. Samuti pidage meeles, et kiibi häälestamisega ei tohiks end ära lasta – sellistel käigukastidel on tavaliselt lisapöördemomendi jaoks väike varu.