Helikopterite kasutamise kogemus ATO-s
Sõjavarustus

Helikopterite kasutamise kogemus ATO-s

Maailma praeguse sõjalis-poliitilise olukorra analüüs annab põhjust järeldada, et sõjaoht, olgu siis sõja või relvakonfliktina, mille tagajärjeks on avatud agressioon nii Ukraina kui ka teiste riikide vastu, on aktuaalne. kuupäev, mida tõendab Venemaa Föderatsiooni varjatud agressioon Ukraina idaosas. Ka viimaste aastate relvakonfliktide kogemus näitab, et igas kohalikus sõjas ja relvajõududega seotud konfliktis osales maaväe lennundus. Vaieldamatu tendents on tema rolli suurenemise suunas lahingutegevuses, mis mõjutab maavägede lahingukasutuse olemust nendes konfliktides.

Arvestades seda teemat ajalooliselt, märkisid armee õhujõud (AAF) pärast Teist maailmasõda selgelt oma osalemist kohalikes sõdades, alustades Korea sõjast (1950–53). Järgnevatel aastatel mängis ta üha olulisemat rolli Vietnami sõjas (1959–1973), Iisraeli-Araabia konfliktides Lähis-Idas aastatel 1967 ja 1973. ja Afganistani sõjas (1979-1989). Neile järgnes Pärsia lahe sõda (1990–1991), milles osales Iraagi-vastastes operatsioonides enam kui 1600 koalitsiooni helikopterit, sõda Tšetšeenias (1999–2000), sõda Afganistanis (alates 2001. aastast) ja Iraagis. (alates 2003).b.). Kõik need näitasid LVL-i ja eriti helikopteri tähtsuse pidevat kasvu ning selle kasutamist mitte ainult inimeste ja varustuse transportimiseks, vaid ka peaaegu kõigis lahendatavates lahinguülesannetes (tuletoetus taktikalisele lahingule rühmad, vastase juhtimis- ja juhtimissüsteemi organiseerimatus, luure, maanteepatrullimine).ja kattekolonnid jne).

LWL ATO-s

Kahjuks sõjad ja konfliktid kestavad endiselt ning relvakonfliktide tuled lahvatavad pea Euroopa keskosas – Ukrainas. Ukraina relvajõudude maavägede õhuvägi osales terrorismivastases operatsioonis (Ukr. Anti-terrorist Operation, ATO) selle esimestest päevadest, s.o 2014. aasta kevadest. selle ülesanneteks oli peamiselt luure tegemine piki riigipiiri ning inimeste ja kaupade vedu. Hiljem, pärast konflikti üleminekut relvastatud faasi, hakkas üha enam ülesandeid olema võitlusliku iseloomuga: haavatute ja haigete evakueerimine, õhutoetus maavägedele, löögid vaenlase tööjõu ja varustuse vastu, erivägede üleviimine. rühmad, maanduvad lennukid jne.

Relvakonflikti esimeses etapis viidi vaenlase nõrga vastuseisu tõttu ülesandeid ellu 50–300 m kõrgusel, ilma õhu- ja raketitõrjemanöövriteta. Kuigi paljudel helikopterimeeskonna liikmetel oli lahingukogemust Afganistani sõja ning kohalike sõdade ja rahuvalveoperatsioonide ajal teistes riikides, osutus neist aja jooksul uues keskkonnas vähe kasu. 2014. aasta märtsis-aprillis piisas rasketes oludes lennates omandatud oskustest ja rahuvalveoperatsioonidel osalemise käigus omandatud oskustest antud ülesannete efektiivseks täitmiseks suhteliselt väikese operatsioonide intensiivsusega ning järgnevates olukordades algas olukord. parendama. raske.

Aja jooksul hakkas ATO käsk tormakalt ja tehnilistel põhjustel osaliselt võimatuks seadma ülesandeid, lennumeeskonna käsutuses olevate kopterite võimalustele mittevastavaid ülesandeid ning vigu tehti ka lõpetamise aja planeerimisel. ülesanne. inimeste ja varustuse kaotamisega kaasnenud ülesannete seadmisel. Šokiks olid esimesed lasud missioonilt naasnud helikopteritesse või esimese Mi-8 helikopteri hävitamine – siiski maapinnal –, kuid ükski lenduritest ei aimanud, et sõda on algamas. Nende meelest sai see alguse 2. mail 2014, mil Mi-24 helikopterid tulistati alla ja hukkus korraga kaks meeskonda ning nende kukkumiskoha lähedale maandunud helikopter Mi-8 ülesandega evakueerida ellujäänud. meeskonnaliikmed ja surnukehad leiti orkaanitule alt. Otsingu- ja päästerühma ülem sai lahingus haavata. Lennupersonali moraal polnud aga kaugeltki langenud ning vaatamata olukorra järsule muutumisele ei lõpetanud nad oma ülesannete täitmist. Nii juhtkond kui ka isikkoosseis mõistsid, et vaenlane oli hästi ette valmistatud, kasutab oskuslikult relvi ja omab uusimaid relvi.

2014. aasta kevade lõpus oli juba võimalik sõnastada väiteid Ida-Ukraina konflikti spetsiifika kohta: rangelt piiritletud kontaktliini puudumine, tiheasustusalasid kattevarjuna kasutanud terroristid, vaenlase liikumine. kogu vaenutegevuse piirkonnas, sealhulgas kontrollitavatel aladel, ilma julgeolekujõudude takistusteta, samuti kohalike elanike suur vaenulikkus Ukraina ja Kiievi valitsusele lojaalsete jõudude suhtes (separatism). Tänu Vene Föderatsiooni toetusele hakkasid tekkima ebaseaduslikud relvaformeeringud, sealhulgas õhutõrjevarustusega varustatud. Selle tulemusena hakkas MANPADS-i ja väikese kaliibriga vaenlase suurtükiväe alla tulistatud ja kahjustatud helikopterite arv suurenema.

ATO piirkonna õhutõrjerelvade koosseisu kuuluvad viimased lähi- ja lähimaa relvad, mis on hiljuti Vene Föderatsiooni relvajõududes teenistusse asunud. Sellega seoses on vaja eelkõige asendada 9K333 Wierba kaasaskantavad komplektid, mis on varustatud kolmeribalise infrapuna-suunamispeaga (ultraviolett, lähi- ja keskmine infrapuna), mis eristuvad suurema tundlikkuse ning sihtmärkide tuvastamise ja pealtkuulamise ulatuse poolest. ja on praktiliselt immuunsed häirete suhtes (automaatne sihtmärgi valik häirete taustal) või iseliikuvad suurtükiväe -96K6 Pantsir-S1 õhutõrjeraketisüsteemid. Viimasel on: kolme koordinaadiga sihtmärgi tuvastamise radar koos poolaktiivse faasmaatriksiga antenniga; kahe koordinaadiga (millimeetrise sentimeetri ulatusega) radarijaam jälgimiseks ja sihtimiseks, mis võimaldab paindlikult kasutada iga tööpiirkonna vahemikku; optilis-elektroonilised kanalid sihtmärkide ja erinevates kaugustes töötavate rakettide jälgimiseks; Samuti on see väga vastupidav igasugustele häiretele, kuna on integreeritud ühte süsteemi radar- ja optoelektroonilised andurid, mis töötavad järgmistes vahemikes: detsimeeter, sentimeeter, millimeeter ja infrapuna.

Lisa kommentaar