Jalakäija teel. Sõidupõhimõtted ja ohutussüsteemid

Sügis ja talv on rasked aastaajad mitte ainult autojuhtide jaoks. Sel juhul on suuremas ohus ka jalakäijad. Sagedased vihmad, udu ja kiire hämarus muudavad need vähem nähtavaks.

Jalakäijate liiklust kohtavad autojuhid peamiselt linnas. Liiklusseaduse kohaselt võivad jalakäijad teisele poole teed ületada selleks ettenähtud kohtades ehk ülekäiguradadel. Eeskirja kohaselt on märgistatud ülekäigurajal jalakäijatel eelisõigus sõidukite ees. Sel juhul on keelatud astuda otse liikuva sõiduki ette. Juht on seevastu kohustatud ülekäigurajale lähenedes olema äärmise ettevaatusega.

Eeskirjad lubavad jalakäijatel teed ületada väljaspool ülekäigurada, kui kaugus lähima sellise kohani ületab 100 meetrit. Enne seda peab ta aga veenduma, et suudab seda teha ohutusreegleid järgides ning ei sega sõidukite liikumist ega äkkpidurdajaid. Jalakäija peab andma teed sõidukitele ja ületama tee vastasserva mööda lühimat teed, mis on risti tee teljega.

Jalakäijad ei kohta aga jalakäijaid mitte ainult linnas, vaid ka asulavälistel teedel.

– Kui kõnnitee puudub, saavad jalakäijad liikuda vasakul pool teed, tänu millele näevad nad vastasküljelt tulevaid autosid, selgitab Skoda Auto Szkoła instruktor Radosław Jaskulski.

Eriti ohus on jalakäijad, kes liiguvad maanteel väljaspool asulaid. Siis ei pruugi juht seda märgata. Mida paljud jalakäijad ei mõista, on see, et auto esituled ei valgusta alati tumedat riietust kandvat inimest. Ja kui sulle sõidab vastu mõni muu sõiduk ja seda isegi hästi paigutatud esituledega, siis sõidutee serval olev jalakäija lihtsalt “haihtub” esituledes.

– Seetõttu on ohutuse suurendamiseks kehtestatud jalakäijatele kohustus kasutada helkurelemente väljaspool asulaid teel pärast hämaruse saabumist. Öösel näeb autojuht umbes 40 meetri kauguselt tumedas ülikonnas jalakäijat. Kui sellel on aga helkurelemendid, tuleb see nähtavaks isegi 150 meetri kauguselt, rõhutab Radoslav Jaskulsky.

Eeskiri näeb ette erandi: pärast hämarat saab jalakäija väljaspool asulat liikuda helkurelementideta, kui ta on ainult jalakäijatele mõeldud teel või kõnniteel. Elamurajoonides helkuri sätted ei kehti – jalakäijad kasutavad seal kogu tee laiuses ja neil on sõidukite ees eelisõigus.

Autotootjad uurivad ka jalakäijate ohutust, töötades välja spetsiaalseid kaitsesüsteeme kõige kaitsetumatele liiklejatele. Varem kasutati selliseid lahendusi kallimates sõidukites. Tänapäeval võib neid leida ka populaarsete kaubamärkide autodest. Näiteks mudelite Karoq ja Kodiaq Skoda on standardvarustuses jalakäijate monitori süsteemiga, see tähendab jalakäijate kaitsesüsteemiga. See on hädapidurdusfunktsioon, mis kasutab elektroonilist stabiliseerimisprogrammi ESC ja esiradarit. Kiirustel 5–65 km/h suudab süsteem jalakäijaga kokkupõrkeohu ära tunda ja ise reageerida – esmalt ohu hoiatusega ja seejärel automaatse pidurdamisega. Suurematel kiirustel reageerib süsteem ohule hoiatusheli ja näidikupaneelil märgutule kuvamisega.

Vaatamata kaitsesüsteemide arengule ei saa miski asendada autojuhtide ja jalakäijate ettevaatlikkust.

- Lasteaiast alates tuleks lastele sisendada põhimõtet: vaata vasakule, vaata paremale, vaata veelkord vasakule. Kui kõik muu ebaõnnestub, vali lühim ja otsustavaim tee. Peame seda reeglit rakendama olenemata sellest, kus me teed ületame, isegi fooritulega ristmikul, ütleb Skoda Auto Szkoła instruktor.